Hakkan asjaga kohe pihta, mis ma siin ikka keerutan. Olen minemas Küprosele Nicosia linna vahetusõpilaseks, minek on juba 14. septembril ja esialgne tagasituleku kuupäev on 29. jaanuar, kuid kes teab, mis juhtuda võib, võibolla ei tulegi tagasi. Selleks lõin ka selle blogi, et te saaksite osa minu seiklustest ja tegudest.
Paljud kes teavad minu minekust on küsinud mu käest: MIKS? Ma ei ole hakkand keerutama ja mingisuguseid argumente välja mõtlema, vaid vastanud ühe lausega: "Igav hakkas!" Kusjuures nii ongi olnud. Viimasel koolisemestril, mis koolis oli tundsin mingil hetkel jubedat igavust ja tapvat rutiini. Selle tulemusena teadsin, et midagi peab korraldama ja pidu ei olnud see mida ma antud olukorras mõtlen. Samas ei teadnud mida tegema peaks ja kuna ühel päeval käidi meile jälle tutvustamas Erasmuse programmi, lõi peas üks pirnike põlema ja kohe üldse ei tahtnud ära kustuda, ükskõik mis argumente ma tõin. Asja suureks mõjutajaks oli see, et enamus väljaminekud on riigi ja programmi poolt kaetud ehk saan nn. toetust välisõpingute jaoks. Ma numbreid ei hakka välja tooma, kuid ütlen nii palju, et oma varude kallale väga minema ei pea. Kõik oleneb muidugi ka kuidas elada.Samuti heaks põhjuseks oli kogemus. Kogemus hakkama saada ja ise toime tulla ja muidugi välismaine keel.
Teine küsimus: KUHU?, meeldib mulle palju rohkem kui esimene. Just sellepärast, et valik on ju tegelikult suur kuna Euroopas on palju üli- ja kõrgkoole kuhu minna, mis Euroopas, isegi Ameerikasse oleks saanud minna, kuid sellega oleks asi natukene keerulisem olnud, aga võimalus oli olemas. Ennem kui ma hakkasin omale riiki valima kuhu minna oli mul ainult üks asi mille järgi ma kooli valin ja see oli see et lähisriikidesse ma ei lähe mitte mingisuguse hinna eest. Just selle tõttu, et ei tekiks võimalust nädalavahetuseks koju tulla. Nähes nimekirja riikidest jäi silm peale ainult ühele riigile ja selleks oli Küpros, kõik muud jäid tahaplaanile.
Nii palju siis sellest, et miks? ja kuhu?. Lugejatele kes kavatsevad kaasa elama hakata võin öelda nii palju, et ma proovin vähemalt korra nädalas postitama hakkata. Kui mõni nädal jääb vahele, siis teate et mul on nii hea pidu käsil ja selleks pole lihtsalt aega ;). Kirjutada, joonistada, luuletada, laulda või mida iganes võite te mulle ise ka!
Olge muhedad ja nautige vihmast ilma, ma naudin teie eest päikest!
