Elu on seiklus! Elu on nautimiseks!

Pühapäev, 25. september 2016

Welcome week

Hellou Hellou!

Alustame siis asjaga pihta ehk minu esimene täis nädal sellel imekaunil saarel ja siin kliimas. Ütleme nii, et iga päev on olnud mingisugune üritus, koosolemine, niisama jutu ajamine. Räägime aga asjadest siis järjekorras alustades algusest.


Nädala algus oli üsna rahulik. Koristasin üsna usinalt ja uurisin oma ümbruskonda. Linnaosa kus ma elan on Pallouriotissa. Selle hääldamine võtab mul siiamaani aeaga ja teistkordset lugemist. Leidsin üles lähimad kohvikud, poed, söögikohad ja kioskid. Kuna linna südamest asun umbes 30 minuti jalutuskäigu kaugusel, siis siin elu väga pole. Korterid on maksimaalselt 2 korruse kõrgused ja siin käiakse peamiselt elamas. Suurem osa elust toimub ikkagi südames. Minu vastu suhtutakse jube lahkelt. Võibolla see tuleneb sellest asjaolust, et ma olen välismaalane või ongi kogu elu siin selline rõõmus ja südamlik, ei teagi. Kogu mu kogemus põhineb klienditeeninduse näitel. Õppisin ka oma esimese kreeka keelse sõna: Kalimera. See tähendab - Tere Hommikust. Aga ega ma veel kohalik nende tänavate vahel pole, sest kogu mu liikumine toimub jalgsi ja palav on. Jalgsi just selle pärast, et bussiliiklus on siin jube kahtlane. Põhimõtteliselt buss sõidab siis kui tal tuju tuleb. Enamustel inimeste on auto ja kohalikud liiguvad igale poole ainult autoga. Seega jalad saavad mõnuga trenni.

Käisin ka esimest korda koolis. Tutvumispäev oli meil. Sain igasugu nänni: kaardid, kohaliku ajaloo tutvustus raamat, loodusraamat, koolikaardi ja Erasmuse sooduskaardi ka veel. Kaart millega saab paljudes kohtades soodustusi. Kogu Euroopas saab motellides 20% soodsamalt öömaja, New Yorkeri poest 20%, kohalikud söögi- ja joogikohad on ka meile soodsamad. Panin paika oma tunnid ja tunniplaani. Kui kedagi huvitab siis mul on iga päev kool. Neljapäev ainult 2h ja seda alles kella 18.00 alates, et kolmapäevasest peost taastuda. Kolmapäeviti on siin suurimad peod. Erasmuse omad vähemalt. Kool ise on üsna moodne. Kui mu kõrvad õigesti kuulsid ja mälu ei peta, siis selles koolis peaks käima ligikaudu 3000 tudengit ja see pole siin suurim kõrg-/ülikool. Värvilahendusega pole kitsi oldud sest kogu maja on hall - seest ja väljast. Kohvik on ainult teist värvi - sinine ja seda ainult köögi pool, istumisala on klaasist seintega. Muidu kokkuvõttes on ilus kool, arvan et tuleb hea semester. Minu õppetooli hoidja on muidugi raamatukoguga eraldi majas, mis asub 300 m kaugusel, kuid see on jube uus hoone.

Kui kolmapäevastest pidudest juba juttu tuli, siis kolmapäeval oli esimene suurem tutvumispidu. See pidu oli klubis, mis on väga vale koht uute inimestega tutvumiseks, kuid õnneks sellel oli väliterrass, kus ei pidanud karjuma. Erinevalt Ayia Napa klubidele, siis see oli tõesti nagu meie klubid - siseruumis, kuid sellel oli konditsioneer ja ventilaatorid. Sissepääs oli 15 eurtsi ja baar oli avatud. Eks nagu ikka mingiks ajaks sai jook otsa. Või no tegelikult alkohol ei saanud otsa, vaid coca-cola sai otsa. Euroopa tudengid joovad korralikud :D. Peol kohtusin Eesti poisiga kes oli ka tegelikult soomlane. Ta on sündinud Eestis aga elab Soomes. Õnneks ta ei ole emakeelt ära unustanud ja saime suhelda paar lauset ka eesti keeles, kuid leppisime kokku, et seda teeme vähe kuna inglise keelt on vaja harjutada. Samuti kohtusin Poola pundiga kes kõik elasid ühes korteris. Peale pidu läksime nende juurde veini jooma ja jutustama. Huvitav oli teise riigi kohta nii palju teada saada. Sealt sain hommikul vara tulema, sest kooli oli vaja veel korra minna, et oma juhendajaga allkirju vahetada.

Veel käisin turul. Turg mis on nagu pood, kuid seal on kõik samad asjad mis on turulgi, kuid iga leti taga ei ole inimest kes müüks, vaid valid oma asjad ise ära ja siis nö kassas kaalutakse ja pannakse hind kokku. Seal on põhiliselt puu- ja köögiviljad, kuid leidub ka liha. Sealt soetasin omale nö toidu alusmaterjale ehk kartul, porgand, sibul, küüslauk. Oi te ei kujuta ettegi mis kartulid siin on. Ühest karutlist saan ma kõhu nii täis, et paha hakkab, ulme. Muidugi ei saanud ma turult ära minna, ilma et oleks hapukurki proovinud ;). Hinnad polnudgi kirved, pigem isegi odavad võrreldes teiste poodidega, seega sinna ma lähen kindlasti tagasi. Ma kohalikke puuvilju veel ei julge proovida, kuid seda teen ma kohaliku toidu õhtul, mida juba reklaamitakse. Kuid banaane, virsikud, õunu ja pirne ostsin küll omale.

Õhtuti istusin kuskil kohvikus sest toakaaslane või uued tutvused tassisid kohvi jooma, õnneks sain  teed juua, sest kohvi ma ju ei joo.

Ja ma usun, et nädala ägedaim osa oli vanalinna tutvustav tuur kohalike ESN (Erasmus Student Network) liikmete poolt. See on ümara kujuga linnaosa mida ümbritsevad üsna kõrged liivakivist vallid. Ajalugu ma teile väga põhjalikult ei hakka ette vuristama, keda huvitab lööb wikipeedia lahti ja uurib ise. Kuid põhimõtteliselt on linn jagatud kaheks osaks - Küprose ja Türgi osaks. Nende kahe riigi osasid eraldavat joont nimetatakse "green line". 1878. aastal langes Nicosia Suurbritannia käsutusse, 1960. aastal toimus midagi, mille järel said nad iseseisvaks ja 1974. aastal tungisid türklased siia riiki sisse, kuid üsna väikeste saavutustega. Sellest ajast on see siis kaheks jaotatud. Midagi taolist. Tähtsamad hooned ja kujud nägin ka ära. Samuti on vanalinnas põhitänav, mis juttude järgi ei ole kunagi vaikne. Sellel tänaval on ka paar päeva tagasi avatud Küprose ainuke H&M, seega nad on nüüd ka sellel lainel. Vanalinn ise on ilus, kuid on näha sõja jälgi ja halbu aegu, kuid seda parandatakse ja uuendatakse mingil määral.

Siiani töötav mošee

 Peapiiskopi elamu

Vabadus monument

 Mošee osa

Üsnagi põnev ja huvitav esimene nädal on mul olnud. Esmaspäeval juba kooli õppima ja nädala lõpus kolme päevasele väljasõidule mööda riiki. Seega tuleb huvitav nädal jälle ;)

Olge mõnusad nagu ikka.
Adios!

Pühapäev, 18. september 2016

Ayia Napa


Ahoi!

Korralik aklimatiseerumine käib. Kasutan päikese vastu 30-st päikesekreemi aga see nii võimas siin, et päev otsa päikese käes suutsin ikka ära põleda. Küll mitte kohutavalt, aga rant on ikka. Panin kaks korda isegi kreemi, aga näed siin on korralik UV. Aga kus ma siis käisin ja mida tegin/nägin.

Põhimõtteliselt käisin Ayia Napa piirkonnas. See on linn või piirkond, ma ka täpselt aru ei saa, saare lõuna osa ida osas. Suur turistide piirkond, kus elu käib 24h päevas, 7 päeva nädalas. Liiva rannas kõrguvad suured 5 tärni hotellid koos suurte turistide lõksudega ehk poed, restoranid, lõbustusasutused. Linna süda on jaotatud kaheks: Päevane piirkond ja öine piirkond. Päevases piirkonnas on söök, jook, ost. Öises osas, nagu te isegi arvate, keerleb kogu elu ümber klubide, pubide, trahtrite ja muude lõbustuste. Ööelu hakkab oodatust varem, 8-9 ajal, mille põhjuseks on see, et kell 8 on siin juba kottpime. Ümber linna asuvad vaatamisväärsused: muusemid, rannad, safarid, mäed, koopad jt.

Mina käisin Cape Creco-s, mis on meie mõistes pankrannik mere ääres. Koht mille kalda vesi on uuristanud kergeteks koobasteks ja mis on tuntud selle poolest, et selles kohas on võimalik kalju pealt alla vette hüppata. Hüppe kõrguseks on 12-14 m, olenevalt veetasemest. Kohas puudub järelvalve ja hooldus, seega hüppamine on enda riskil. Mina sealt alla ei hüpanud. Näha on veel palju ja ei taha ära vigastada ennast.


Selle koha kõrval asub antud koha kõrgeim punkt, millel otsest nime polegi. Antud tipu otsast tehakse paraplaaniga sõite ja tipust vaadates tundub meri lõputu. Koha võlu peitubki selle lihtsuses. See on tavaline küngas keset mitte midagi ning asub otse mere ääres. Koha kõrgus on mulle teadmata, kuid ronima ikka pidi, et üles jõuda. Õnneks alla oli palju lihtsam tulla ;). Tipus oli ka skulptuur, mis oli pühendatud kogu inimkonnale, nende sõprusele ja vabadusele.

"From Cyprus, to the World. From Earth, to Eternity. Message of Peace, Friendship, Freedom. Belief to God and to Man."

Alla ronides liikusime linna. Linnas oli kerge peatus, et täita oma kõht ja energia. Seal oli üks hea koht, ma nime ei hakka nimetama, aga selle kohal oli suur M täht, selline ilus punane. Ei ei, sinna ma ei läinud, lihtsalt ainuke tuttav koht ;) Liikusin seal mööda põhitänavat ringi, otsides kerget kohvikut või poodi, sest praadi kuskilt restoranis ma ei soovinud, ja leidsin koha, mis tundus aknast vaadates tavaline piruka kohvik. Astusin sinna sisse ja minu üllatuseks oli see tõesti kohvik kus sai pirukaid ja saiakesi ja muud kraami, kuid seal oli ka lett kus sai ise võiku valmistada. No mitte just päris ise aga põhimõttelt sama süsteem nagu meie jaoks on Subway, kes teab see teab. Põhimõtteliselt ütlesid mis saiia sa tahad ning mis sinna saia sisse läheb. Iga koostisosa maksis teatud sendid. Pluss see tehti soojaks grilli vahel. Hinna sees oli või, tomat, kurk ja majonees/ketshup kui soovisid. Minu sandwich koos 5-e koostisosaga oli kuskil 3.70, mis oli jube soodne minu jaoks. Muidugi see oli jube hea ka. Mingeid turistioste ma seal tegema ei hakkanud.

Kõht täis ja meel hea, ronisin paadi peale, kus hakkas boatparty, paadi nimi oli Nemo Submarine. Laeval oli ligikaudu 200 tudengit, DJ, peojuht, pizza ja hea muusika. Liikusime sadamast välja ja kõik juba pidutsesid. Peo jooksul toimusid erinevad üritused: 1)Most sex positions in 30 sec - kus siis kolm paari demonstreerisid 30 sekundi jooksul erinevaid sex poose. 2)Wet T-shirt contest - selles osales 5 paadi neidu ning igaüks kujutab ette mis toimus ;) 3)Backflip challange - ujumispeatuse ajal toimus see võistlus. Paadil oli taga ülemine korrus kust sai alla hüpata. Võitjaks tuli vend kes tegi salto ja pani kõhuka otsa. See kutt vist on Eestis tudengipäevadel käinud :D 4)Peo ajal toimus ka selline asi nagu champain shower, kus reaalselt pritsiti shampust ja seda päris heas koguses. Kõik võitjad said omale VIP pääsme õhtusesse klubisse. 

Nemo pealt maha ronitud seadsime sammud Nissi Beach-ile. Rand mille taga on 5 tärni hotellid. Mina istusin seal rannatoolile maha ja nautisin vaadet merele. Vaade oli jube äge - paremale vaadates loojus päike maja taha, vasakult tõusis kuu ja kõik see mere kaldal valge liiva ja läbipaistva veega. Kuna päike hakkas juba loojuma siis puhkus väga pikaks ei jäänud. Pakkisime asjad ja liikusime kohalikku lõbustusparki. Seda ei anna muidugi Linnanmäkki-ga võrrelda, aga seal olid täitsa arvestatavad atraktsioonid. Näiteks seal oli kardi rada keset parki ja tänava esinejad kõndisid ja tegutsesid ringi. Ükski atraktsioon mind ei tõmmanud, seega sai see ainult läbi käidud ja silmaga vaadates nauditud.


Viimaseks asjaks päevas jäi klubi. Liikudes läbi öise osa sain ma koha mõttest aru. Seal ei ole ühelgi baaril, klubil, söögikohal ei akent ega ust, sest seal on koguaeg soe. Sissepääs on igale poole tasuta. Inimesed võlutakse sisse kas hea söögi/joogi või meelelahutusega. Koha ees on inimesed kes jagavad flaiereid ja meelitavad sind iga hinna eest sisse, öeldes asju mida sa kuulda tahad. Kusjuures mõned neist on liiga pealetükkivad. Iga koht üritab teisest kohast muusikat kõvemini mängida ja sellepärast on muusika ka tänaval nagu klubis sees. Sissepääs on tasuta, kuid selle eest jookide hinnad on päris soolased. Suitsetamiskultuur on olematu - teed seal kus tahad. Selle tulemusena keset klubi põrandat tõmmati suitsu, aknaid küll pole, kuid vastik on see ikka. Muidugi harjumata on see, et alksi saab iga kell ;) Meie klubiks oli Senior Frog`s. Sama organisatsioon kes korraldas paadipeo. Koha võluks on meelelahutus. Töötajad tegid iga tund ühe popurii saatel tantsunumbri. Toimusid conga-line-id, kus iga osavõtja sai lonksu tekiila laadset jooki. Pole õrna aimugi mida ma sain, maitse oli tundmatu. Samuti nägin seal ära ka oma silmaga selle kus keegi seisab pakkude peal ja on mega pikk. Siis toimus flashmob keset tänavat. See oli muidugi improvisiatsioon, veits kaos kuid minu jaoks oli päris äge kogemus. Looks oli Macarena.


Muidugi käisin ka Vahemeres ujumas. Esimest korda kusakil looduses käiia ujumas, kus vesi on puhas ja paistab läbi. Vesi oli soolane ja soe nagu ma arvasin. Jah ma proovisin kas vesi on soolane või mitte :D Miks - sellepärast et ma tahtsin teada. 

Ayia, Ayia, Ayia Fucking Napa!! - kohalik tunnushüüe 

Neljapäev, 15. september 2016

Arrival

Welcome!

Olen korralikult kohale jõudnud ja hakkan vaikselt aru saama mis toimub.

Kolmapäeva hommikul ärkasin 4.30, et lennujaama check-in jõuda. Jube vara, pole peale kaitseväge nii vara kordagi pidanud tõusma. Asja teeb huvitavaks see, et tänu närvile mis kõhtu kõdistas ei saanud ju väga magada ka. Tsüklitena kuskil 4,5 tundi ikkagi kokku sain, aga võrreldes 8 tunniga mis ma siiamaani olen saanud, ikka jube vähe. Lennujaama sain veel viimase sõidu oma autoga teha ja usaldasin ta siis ema hoolde.

Lennujaamas hakkas kohe hommikul pihta see kamm, et asi ei lähe nii nagu peaks. Lend hilines 15 min. Õnneks mul oli varutud piisavalt aega, et teise lennu peale jõuda. Lennukis hakkasid kutid mu kõrval jooma :D, samas miks mitte eks. Minagi võtsin topsi vett - see oli tasuta. Münhenisse jõudes ei osanud ma arvata seda, et see lennujaam on niii suur. Mul läks reaalselt oma lennu pealt uude värvasse jõudmiseks aega kusakil 15 minutit. Seal sees oli muidugi vahepealne passikontroll, kus tehti pilti, kindlustamaks et ma pole kriminaal. See kord vedas ;) Kogu lennukibrigaadi peale oli üksikuid muid firmasid, kuid enamus lennukeid olid Lufthansa omad. Tundub hästi minevat. Lennujaamas sain esimest korda sõita ja näha neid eskalaatoreid mis on horisontaalsed - Miks kõndida kui saab niisama edasi liikuda. Siiamaani olen ma saanud lennukile ja lennukilt maha kas siis jalgsi või bussiga. Mööda seda tunnelit ei ole saanud käia. Tahaks juu, siis oleks ikka täielik lennukogemus.

Teise lennukiga oli jube äge sõita - sõitsin selge ilmaga üle Andide mäestiku. See on vaatepilt omaette - milline maastik ja loodus. Muidugi ma olin jube kõrgel seega isegi need mäed nägid väikesed välja. Lennu ajal pakuti ka süüa - köögiviljapüree koos grillkana tükiga. Kõrvale oli ka kukkel ja vesi. Magustoiduks oli Milka küpsis. Eraldi pakuti veel cocat ja veini. Ülejäänud aja lugesin raamatut ja ei pannud tähelegi kui olin juba oma saare kohal. Peas ainult üks mõte: "kodu 4-ks kuuks". Kohale jõudes sain lõpuks oma tunnelis käigu ära teha ;). Läbisin veel passikontrolli ja läksin oma kohvrit otsima, mida viimati nägin Tallinnas. Aknast välja vaadates oli juba tunda, et õues on jube palav, sest klaaski oli soe. Kohvri kätte saanuna läksin välja teades, et ma pean nüüd bussi peale istuma ja linna sõitma. Õnneks ei olnud seda raske leida, suured viidad juhendasid. Bussiga sõitsin linna ja seal bussijaamas olid kohe olemas taksod kes mu peale korjasid ja õigesse kohta viisid. Nii palju kui mina näinud olen, siis kõik taksod siin linnas on Mercedes-ed. Selleks ajaks kui ma lõpuks oma toa kätte sain olin ma jubedalt higine. Õues oli ikkagi 31 kraadi. Tuba on täitsa okey, piisavalt suur, et ma mahun ära. Konditsioneer on ka õnneks olemas, kuid puhub magades otse peale, mis mulle ei meeldi. Kõik muu vajalik ka olemas. Mõnus ja hubane

Asjad mis vajavad harjumist: 1) Siin on vasakpoolne liiklus ehk autod sõidavad teisel pool teed ja ma oleks juba korra auto alla jäänud, sest ma vaatsin valele poole :D
2) Siin on nii soe kliima, et inimestel kasvavad hoovis palmipuud ja muud eksootilised taimed.
3) Siin on soeee ja inimesed õnnelikud


Muidu on kõik chill ja elan sisse!
Olge mõnusad!

Kolmapäev, 7. september 2016

Enne minekut

Welcome!

Kuna plaanis on tuua teieni kogu oma seiklus, siis iga seiklus saab kuskilt alguse, sellel on seiklus ise ja ka elu peale seiklust. Täna siis jutustan teile natukene seikluse eelset ;)

Praeguseks hetkeks on mul kogu see seikluse probleemide jama paika pandud. Viimased asjad muidugi on vaja teha, kuid need on pisikesed asjad nt. poest mingid riided või siis pastakad jne. Ütleme nii, et ma olen terve suve selle jamaga möllanud. Okey ma valetaks kui ma ütleks, et iga päev ja nii terve suvi. Pigem oli see nii, et korra nädalas sai pead valutatud küll, kuid vähemalt on see ülla eesmärgi nimel, seega ma ei kurtnud. Algas asi siis suve alguses või noh mais :D - suhteliselt suvi juba. Kui mõtlete, et mis seal ikka teha on, siis see nii lihtne tegelikult ei ole. Jube palju on paberimajandust - taotlus taotluse järel. Saadan ühe taotluse ära, lootes et nii on ja jääb, tuleb teine kohe asemele. Kõik need on selle jaoks, et ma õppida saaks seal. Kõige hullem oli õppeainete paika panek, sest meie õppetooli hoidjale kohe üldse ei sobinud see, et ma sinna lähen ja seal õppima tahan hakata. Lõpp kokkuvõttes paar ainet jäigi deklareerimata/asendamata. Minu õnneks on õppejõud vägagi mõistvad inimesed ja sain nendega kokkuleppele järelvastamisete osas.

Teiseks peavaluks oli rahaline toetus. Ei hakka uuesti kordama oma juttu, asi oli samamoodi - taotlus taotluse otsa.

Kolmandaks ja kõige suuremaks peavaluks oli majutus. Mina ise lootsin, et lähen kohalikku ühikasse, saan omale mingi tüübi kõrvale ja asi paigas, kuid kus sa sellega. Tuleb välja, et Küprosel ei ole sellist asja nagu Residence Hall-i. Mulle küll pakuti kooli poolt mingeid kortereid/tube/ruume, kuid no need olid kas alla poole arvestust elamise koha pealt või oli nende hind liiga kõrgeks aetud, et peaksin kogu oma reisi aja kiirnuudleid sööma :). Tuulasin ma siis päevast päeva kohalikku kinnisvara turgu, lootes midagi mõistlikkumat leida. Saatsin ka palju kirju laiali, kuid jube uskumatu on see, et ma pole siiamaani ühtegi kirja vastu saanud. Mul ei ole õrna aimugi miks mulle ei vastatud. Võibolla sellepärast, et teisest riigist. Tõesti ei oska öelda. Kirjutasin uuesti kohalikku kooli murega, et kas ma pean kuuse all magama? Nemad saatsid mulle lõpuks ühe korraliku pakkumise millest kinni haarasin. Esiteks rent oli hea hinnaga. Teiseks on see põhimõtteliselt kooli kõrval, kuskil 2-3 min kaugusel. Ja kolmandaks seal on olemas internet, et ma saaksin teiega jagada oma seiklust ;).

Nagu ma ennist ütlesin, siis nüüdseks on asjad paigas (loodan, et nüüd midagi ära ei sõnu). Ja juba kolmapäeval peab lennuki peale istuma ja see seiklus algabki. Ma tõesti ei oska midagi sellelt oodata. Ühte ma muidugi tean ja see on see, et mul saab seal kindlasti äge olema. Ahjaa peaagu oleks meelest läinud teile öelda: mul on juba esimene pidu paika pandud seal ja selleks on boatparty, mis toimub 2 päeva peale mu kohalejõudmist. Sellegi toon teieni, seega olge valvsad ;)

Stay tuned ja nautige elu!
Adios!