Elu on seiklus! Elu on nautimiseks!

esmaspäev, 30. jaanuar 2017

Last week and HOME!

Hellou!


Viimane nädal saarel oli isegi päris huvitav.

Ütleme nii, et viimasel nädala eesmärk oli inimestega veel muljeid jagada, mõned plaanid paika panna ja lihtsalt koos viimaseid hetki nautida. Ja muidugi ei saa mainimata jätta koju minekut.

Esmaspäev chillisin inglastega. Käisime linnas ja pärast istusime niisama ja vahtisime filme. Teisipäev istusin jälle koolis ja viimistlesin viimast projekti. Sinna see päev läks. Valmis sain, kuid ütlen ausalt, et lihtne see ei olnud.

Kolmapäev istusin pool päeva voodis ja teise päeva inglaste pool. Ajasime juttu ja tegime veidike plaane selleks ajaks kui sinna maale neile külla lendan. Ja no õhtul oli vaja õppida, sest neljapäeval oli eksam vaja ära viimistleda. No selleks hakkasin õppima kusagil 11 õhtul ja ööuneks jäi paar tundi. Ega selles on süüdi natukene ka see, et kõht oli natukene korrast ära ja tuli poti peal päris palju käia.

Neljapäev käisin hommikul eksamil ja peale seda vajusin kodus otse voodisse ja magsin ligi 7 tundi. Peale seda tahtis mu kohalik buddy veel viimased õlled teha ja seda me ka tegime. Läksime istusime baari maha ja jutustasime. Tal tulid muud sõpsid ka sinna ja nii jätkus juttu kauemaks.

Reede hommikul läksime inglastega Ayia Napa-sse, et külastada ülemaailmset ketti nimega
Hard Rock Cafe. Kuna jõudsime linna kusagil 10 paiku, aga see avati 12, siis meil oli aega ringi vaadata. Ütlen ausalt, et väga palju midagi teha polnud, sest see linn on täielik turisti linna ja seda ainult suve perioodil. Ainukesed inimesed kes liikusid oli ehitajad ja mõned söögikoha/baari töötajad ja muidugi teised hullud turistid. Me istusime ka baari maha ja nautisime viimaseid hetki koos.

Hard Rockist ostsin omale t-särgi, mis sai emale kingituseks. Nautisin oma ribi ja jooki selle eest topelt. Üleüldse olin oma esimese Hard Rocki Cafe külastusega rahul ja näen ennast teisigi külastamas. See eeldab muidugi reisimist teistesse riikidesse, kuid just see annab põhjust reisimiseks.
Õhtul istusime kuttidega ja jätsime hüvasti. No mis hüvasti - näeme ju juba 3 nädala pärast ;).

Laupäeval koristasin oma korterit ja pakkisin asju. Jätsin veel viimaste inimestega hüvasti ja nautisin viimaseid hetki saarel.

Pühapäev oli siis see tähtis päev kui liikusin koju. Hommikul 6 olin juba üleval ja kell 8 andsin oma korteri ära ja istusin bussi peale. Buss sõitis otse lennujaama, seega väga seigelda polnud vaja. Esimene lend oli Küproselt Riiga. Lend ise oli suurema lennukiga, mis oli ainult veerand välja müüdud, mis andis mulle palju ruumi laiutamiseks. Seega nelja tunnine lend läks üsnagi hästi. Parim hetk lennu juures oli Riia kohale jõudes, kui oli vaja pilvepiirist allapoole minna. Hetke ise on raske seletada, kuid olukord nägi välja nii. Olime täpselt pilvede kohal, kuid lennukil oli vaja pöörata, mis tähendas seda, et üks pool lennukist oli pilvede sees ja teine pool pilvedest väljas. Ühel pool oli sitt ilm, kuid teisel pool paistis päike. Jube äge olukord.

Riias lugesin ootamise ajal raamatut ja koju lendasin juba propeller lennukiga, mis kestis 40 minutit ja istusin avariiukse kõrval, seega jalaruumi mega palju jälle ;). Lennud läksid hästi ja olen tervelt kodus.

Viimane nädal möödus jube kiirelt ja ei suuda uskuda, et juba kodus olen.

Üleüldiselt jäin reisiga rahule ja eks ma varsti teen suurema kokkuvõtte ka, seega jääge ootama. Samas ei garanteeri et teen ;).

Seni aga olge mõnusad ja naerge rohkem ;)
Adios!

teisipäev, 24. jaanuar 2017

Final countdown!

Hellouu!

Ohh teate, kahju hakkab juba. Paljud juba lähevad koju. Tuletab meelde, et ka minagi pean koju minema varsti.

Aga eelviimane nädal oli üks päris huvitav üle pika aja.

Ausalt öeldes nädala algus oli jube aeglane. Kuni kolmapäevani. Kolmapäeval käisime soomlastega linna peale igast nänni ostmas neile. Või noh nad ostsid igasuguseid suveniire ja asju. Külastasime ka Türgi poolt jälle, sest seal ju odavam kaup. Põhimõtteliselt veetsime terve päeva linna peal. Sõime gruusia köögis ja nautisime kohalikku muusikat.

Õhtul oli selline viimane suurem pidu muidugi vaja maha pidada, sest kõik olid veel koos. Alustasime muidugi Erasmuse majas ja liikusime siis kluppi. Ütlen ausalt, et tantsida ma ei viitsinud. Ma istusin väljas ja ajasin inimestega juttu, kuid ei nurise. Jutud olid head ja palju ägedat juhtus ka väljaspool klubi.

Neljapäeva veetsin soomlaste juures pohmakat ravides. Vahtisime filme ja tellisime süüa. Eks ma mingi kell läksin koju ka, sest õppida oli vaja. No eks ta sinna 9 paiku õhtul jäi, see koju minek. Natukene sai õpitud ja siis juba tuttu ära. Hommikul oli eksamile vaja minna.

Reede hommikul oli eksam ja kohe peale seda jooksin inglastega tattoo salongi, ühel neist oli vaja tattoo teha, seega läksin hoidsin kätt. Peale seda liikusime nende juurde ja vahtisime filme. Ja no läksin sama aja paiku koju kui eelmine päev, sest taaskord oli vaja õppida järgmise päeva hommikuseks eksamiks.

Eksamitest siis natukene. Nende süsteem on vähe imelik ja esimene kord olin täiesti eksinud. Nende eksamid põhinevad vaheeksamitel ja projektidel, seega eraldi midagi juurde väga pole vaja õppida. Eksami korraldus on ka imelik, nimelt ühes ja samas klassis on 4 erineva ala eksamit, kuid klassid on väikesed, seega sama ala inimesed olid erinevates klassides. Kõige imelikum on see, et mind pandi kindlasse kohta istuma ja kontrolliti kas ma olen ikka mina. Oma õppejõudu ka muidugi näha polnud, vaid mingid muud tegelased valvasid meid. No ma arvan et parim viis kuidas asjast aru saada on kui kujutate ette mismoodi toimus gümnaasiumi lõpueksamid. Natukene erinev sellest kuidas toimuvad eksamid mul kodukoolis.

Igatahes. Peale laupäevast eksamit läksin soomlaste juurde ja aitasin neil nende korterit koristada. No nii igavusest. Kuna see oli nende viimane päev siin, siis veetsime ülejäänud päeva koos, niisama chillides, süües ja kogu perioodi meenutades.

Pühapäeva veetsin inglaste juures chillides ja natukene arutledes, mis hakkab saama siis kui ma Inglismaale lähen.

Nüüd veel viimased päevad natukene õppimist ja projektide tegemist, sest neljapäeval on viimane eksam ja peale seda paari päeva pärast juba kodu poole teele. Eks võib juba tunde lugema hakkata, millal koju lendan. Ütlen ausalt - tahaks koju küll juba ;).


Teie aga olge mõnusad ja eks varsti juba kohtume.
Nautige!
Adios!

kolmapäev, 18. jaanuar 2017

First exams!

Hellou!

Tean, et olen sellel nädalal natukene hiljaks jäänud, kuid ütlen ausalt, et unustasin täiesti ära kirjutada.

Mis uhket ma siis tegin sellel esimesel sessi nädalal. No mis ma muud ikka tegin kui passisin lage enamus ajast. Põhjus oli väga lihtne: kuna minul oli ainult üks eksam, sest üks lükati viimasel hetkel järgmisesse nädalasse, ja teised tuupisid enda omadeks, siis mul muud väga üle ei jäänud.

Muidugi otsisin üles oma muud tuttavad ja chillisin natukene nendega, kuid ka mitte väga palju.

Laupäeval käisime soomlastega Mall-is jälle, kuid seekord oli missiooniks kinno minna. Seda me ka tegime ja kuna teised filmid mis seal näidati, olid juba nähtud, läksime vaatama kogupere filmi (Sing). Ei viga polnud sellel midagi, isegi päris äge oli vaadata kuidas loomad laulavad. Nad isegi valisid üsna head lood sinna filmi. Muidu muu valik oli jube nadi selles kinos. Üle üldse selle linna ajaveetmis kohad on jube nadid. Eks nad sellepärast koguaeg kohvikus istuvadki.


Ja no sellel nädalal on siis kaks eksamit. Reede ja laupäeva hommikul. Kolmapäeval lähme pidusse jälle, seega eks näha ole kuidas reedene läheb. Ei see ei ole midagi rasket. Eksam on koos materjaliga, kuid korra peaks üle küll vaatama. Aga ma ei näe põhjust muretsemiseks.

Ega midagi põnevamat polegi teile jutustada. Eks mul siin veel peaaegu kaks nädalat ainult jäänud. Siis tulen koju ja eks ma pajatan teile igast lugusid.

Seni aga olge mõnnad, naeratage rohkem ja tundke elust rõõmu!

Adios!

teisipäev, 10. jaanuar 2017

First week of the year!

Hellouu!

Teate, see esimene uue aasta nädal läks nii kiirelt mööda, et ma ei saanud arugi.

Ega midagi huvitavat ei juhtunud. Enamus sõpru tulid saarele tagasi ja sai nendega koos juttu puhutud ja muljeid vahetatud.

Kuna siin ilm on üsna sitt. Jaaaa, ma saan aru, et teil seal torm ja jutud, aga selle riigi kohta ikkagi üsna sitt ilma - iga päev sajab vihma, ei kalla koguaeg, kuid vihm on vihm. Siis sellepärast väga toast väljas käia ei ole motivatsiooni.

Käisime muidugi naistega mängusaalis piljardit ja muid mänge mängimas. No see mängusaal on nagu mängusaal ikka. Selline nagu filmides on, et paned raha sisse ja mängid. Paljud neist on sellised kus teatud skooriga saad neid väikeseid lipikud ja nende vastu saad mänguasju vahetada. Muidugi näitasin naistele korvpalli oskust. ;) Teised siis ainult lõbustuseks: paned mündi sisse ja mängid. Nagu näiteks piljard, lauajalgpall, lauahoki, poksimasin jne.

Reedel käisin Eramuse majas, tegime rahulikuma õhtu, kus istusime ja mängisime kaarte. Kes libistas õlut, kes midagi kangemat, kuid üleüldiselt oli õhkkond rahulik. Võrreldes kõikide eelmiste pidudega seal majas.

Samuti panin kirja oma esimese reisi selleks aastaks. Samamoodi ka paari festivali kuupäevad on märkmikusse kirja pandud, mis nendest saab, see on alles arutlemisel.


Sellel nädalal hakkab pihta siis see eksamite kamm. Kokku mul neid 6, millest 1 on juba tehtud ja sellel nädalal on mul kavas ära teha 2 eksamit. Kaks kõige lihtsamat ja kaks päeva järjest. Enesetunne on hea ja loodan parimat.

Eks see elu natukene tüütuks on siin juba muutunud, mingisugust vaheldust oleks jälle vaja. Kõik õpivad ja keegi miskit teha ei saa. Seega natukene juba ootan koju minekut, kuid loodan, et ennem ära minekut suudame ikkagi veel midagi ägedat korda saata. Muidu on kõik timmis ja naudin nii palju kui nautida on ;).

Söömist hakkan ka korda saama peale neid pühade söömaaegu, seega midagi positiivset ka. XD

Teie aga olge mõnusad, nautige elu ja naeratage rohkem ;)
Adios!

kolmapäev, 4. jaanuar 2017

New Year!


Hellou!

Jälle nädal ja mõned päevad möödas. Enam ei pane tähelegi neid. Varsti juba viimased eksamid ja siis peab kodu poole sättima ennast. Väga ei oota seda hetke, kuid samal ajal tahaks koju ka. Võta nüüd näpust, mis ma tahan. Kindel on see, et koju minek vähem kui kuu aja pärast ootab mind ees.

Viimane nädal oli tõesti täiesti rahulik. Teate isegi seda Jõulude ja Uue aasta vahelist aega, kus kohustusi pole. Istud lihtsalt niisama aru saamata mis päev, kell või ajavöönd on. Kella tajud päevavalguse järgi - kui õues on liiga valge siis on liiga vara, et üles tõusta. Ainukesed riided mis selga tõmbad on mugavaimad mis sul kapis leidub, samalajal mõtled kas peale söömist teksad üldse jalga lähevad või mitte.

Igaljuhul jah. See nädal on olnud kõike muud kui produktiivne. Istusime soomlasega diivanil, vahtisime päevas vähemalt 3 filmi, tegime vahepeal süüa, ja siis lebotasime edasi. Muidugi kõhul vahepeal tühjaks minna ei lasknud ;).


Ainuke liigutamine oli jalutamine kodust sinna ja tagasi. See on ka maksimaalselt 5 minuti tee.  

Aastavahetuseks pidime kolmekesi (mina ja kaks soomlast) midagi suurt tegema, aga kuna üks neist läks jõuluks koju ja tagasituleku päeval jäi lennust maha, siis temaga enam arvestada ei saanud. Tegime suurema söögi jälle aastavahetuseks. Sõime ja siis liikusime linna peale, lootes miskit suurt leida. Suur pidu oli Türgi poolel, kuid sinna me ronida ei tahtnud.
Liikusime linna tihedamaile tänavale, lootes inimeste sekka ära eksida. Lootuseks see asi ainult jäigi. Sinna jõudes oli tänav täiesti tühi. Pole seda tänavat veel nii tühjana näinud. Jube imelik, just nagu kummitustänav. Ja mis kõige masendavam asja juures oli, oli see et nad ei raiska raha ilutulestiku peale, seega see aasta nägin seda showd ainult läbi ekraani - vaadates teiste riikide omi.

Tuleb välja, et nende jaoks aastavahetus on samamoodi pere üritus, kus minnakse kuskile restorani või kellelegi külla ja aetakse juttu. Muidugi imestan seda, aga kultuurid on erinevad, eks nad ongi natukene maas teistet kultuuridest.

Aga mis meist sai? No mis meist ikka sai. Otsisime välja kõik oma kontaktid ja liitusime prantsuse poistega, kes samamoodi istusid kusagil restoranis ja veetsid aega seal. Leidsime meiegi koha üles ja tuli välja, et tegu oli armeenia restoraniga, kus elav muusika mängis ainult armeenia muusikat. Jube keeruline selgitada milline see on, aga kindlasti mitte mulle. Istusime ka korraks nende kõrvale maha, kuid see aeg jäi lühikeseks. Põhjuseid oli kaks: muusika ja fakt et me olime kained ja nemad üsna täis.
Otsustasime kodu poole tagasi minna. Tee pealt leidsime paljusid tuttavaid, kes samamoodi otsisid kohta kus miskit pidu leiduks. Ajasime nendega sorts juttu ja liikusime edasi, samamoodi ka nemad. Koju jõudes tegime söögi soojaks, sõime(jälle) ja vajusime diivanile.

Ühesõnaga, aastavahetus oli väheke pettumus, kuid mis seal ikka. Alati ei saagi kõike mida ootad ;).

Sellel nädala jooksul peaksid kõik teised ka naasma ja juba järgmisel nädalal peab uuesti õppima hakkama, seega puhkus hakkab vaikselt läbi saama. Puhkus iseenesest oli nagu puhkus ikka. Mitte midagi ei teinud :D, ainult puhkasin.

Aga mis seal ikka, nagu ennem mainitud sai, siis varsti peab kohvrit pakkima hakkama ja koju liikuma. Uus aasta tuleb kindlasti huvitav, sest mõningad plaanid on juba paika pandud ja mõned neist on ka mu Bucket listis seega ootan huviga.


Teile aga soovin paremat uut aastat!
Olge mõnusad ja naeratage rohkem!
Adios!