New Year!

Hellou!

Jälle nädal ja mõned päevad möödas. Enam ei pane tähelegi neid. Varsti juba viimased eksamid ja siis peab kodu poole sättima ennast. Väga ei oota seda hetke, kuid samal ajal tahaks koju ka. Võta nüüd näpust, mis ma tahan. Kindel on see, et koju minek vähem kui kuu aja pärast ootab mind ees.

Viimane nädal oli tõesti täiesti rahulik. Teate isegi seda Jõulude ja Uue aasta vahelist aega, kus kohustusi pole. Istud lihtsalt niisama aru saamata mis päev, kell või ajavöönd on. Kella tajud päevavalguse järgi - kui õues on liiga valge siis on liiga vara, et üles tõusta. Ainukesed riided mis selga tõmbad on mugavaimad mis sul kapis leidub, samalajal mõtled kas peale söömist teksad üldse jalga lähevad või mitte.

Igaljuhul jah. See nädal on olnud kõike muud kui produktiivne. Istusime soomlasega diivanil, vahtisime päevas vähemalt 3 filmi, tegime vahepeal süüa, ja siis lebotasime edasi. Muidugi kõhul vahepeal tühjaks minna ei lasknud ;).

Ainuke liigutamine oli jalutamine kodust sinna ja tagasi. See on ka maksimaalselt 5 minuti tee.  

Aastavahetuseks pidime kolmekesi (mina ja kaks soomlast) midagi suurt tegema, aga kuna üks neist läks jõuluks koju ja tagasituleku päeval jäi lennust maha, siis temaga enam arvestada ei saanud. Tegime suurema söögi jälle aastavahetuseks. Sõime ja siis liikusime linna peale, lootes miskit suurt leida. Suur pidu oli Türgi poolel, kuid sinna me ronida ei tahtnud.
Liikusime linna tihedamaile tänavale, lootes inimeste sekka ära eksida. Lootuseks see asi ainult jäigi. Sinna jõudes oli tänav täiesti tühi. Pole seda tänavat veel nii tühjana näinud. Jube imelik, just nagu kummitustänav. Ja mis kõige masendavam asja juures oli, oli see et nad ei raiska raha ilutulestiku peale, seega see aasta nägin seda showd ainult läbi ekraani - vaadates teiste riikide omi.

Tuleb välja, et nende jaoks aastavahetus on samamoodi pere üritus, kus minnakse kuskile restorani või kellelegi külla ja aetakse juttu. Muidugi imestan seda, aga kultuurid on erinevad, eks nad ongi natukene maas teistet kultuuridest.

Aga mis meist sai? No mis meist ikka sai. Otsisime välja kõik oma kontaktid ja liitusime prantsuse poistega, kes samamoodi istusid kusagil restoranis ja veetsid aega seal. Leidsime meiegi koha üles ja tuli välja, et tegu oli armeenia restoraniga, kus elav muusika mängis ainult armeenia muusikat. Jube keeruline selgitada milline see on, aga kindlasti mitte mulle. Istusime ka korraks nende kõrvale maha, kuid see aeg jäi lühikeseks. Põhjuseid oli kaks: muusika ja fakt et me olime kained ja nemad üsna täis.
Otsustasime kodu poole tagasi minna. Tee pealt leidsime paljusid tuttavaid, kes samamoodi otsisid kohta kus miskit pidu leiduks. Ajasime nendega sorts juttu ja liikusime edasi, samamoodi ka nemad. Koju jõudes tegime söögi soojaks, sõime(jälle) ja vajusime diivanile.

Ühesõnaga, aastavahetus oli väheke pettumus, kuid mis seal ikka. Alati ei saagi kõike mida ootad ;).

Sellel nädala jooksul peaksid kõik teised ka naasma ja juba järgmisel nädalal peab uuesti õppima hakkama, seega puhkus hakkab vaikselt läbi saama. Puhkus iseenesest oli nagu puhkus ikka. Mitte midagi ei teinud :D, ainult puhkasin.

Aga mis seal ikka, nagu ennem mainitud sai, siis varsti peab kohvrit pakkima hakkama ja koju liikuma. Uus aasta tuleb kindlasti huvitav, sest mõningad plaanid on juba paika pandud ja mõned neist on ka mu Bucket listis seega ootan huviga.

Teile aga soovin paremat uut aastat!
Olge mõnusad ja naeratage rohkem!
Adios!