Elu on seiklus! Elu on nautimiseks!

esmaspäev, 17. oktoober 2016

1/4

Tere tere!

Nädala keskel sai ületatud esimene joon siin soojal maal.

Jooneks oli esimene kuu. Seadsin omale teatud mõttes kohustused/eesmärgid iga kuu ja samuti kogu seikluse ajaks. Kõige tähtsam eesmärk oli sisse elamine ja aru saamine kuidas miski töötab/liigub/elab. Ühesõnaga ma olen selle kuu ajal jooksul juba üsna kohalikuks saanud. Klassikaaslastega saan kenasti läbi ja samuti kohaliku poe tädid teavad ka mind juba ja teevad vahest allahindlust. Nad jube lahedad tädid. Liiklusega enam suuri probleeme pole ja transpordi pealiseks vahendiks on kas tavaline takso või siis tallatakso, viimast eelistan rohkem - odavam ;).
Teine suurem joon oli mitte jääda üksikuks ehk leida omale sõpru. Ma ei kutsuks neid parimateks sõpradeks, aga me saame jube hästi läbi. Meie grupis on kaks inglast(ühel neist neiu külas), kaks soomlast, kellest üks on eestlane nagu varem mainitud, belglasi esindavad kaks tütarlast ja samuti leidub ka prantslane, bulgaarlane ja sakslane. Kokku moodustame jube ägeda grupi kellel alati sekeldusi ja igav ei hakka kunagi.


Uueks kuuks on juba uued ja teised eesmärgid, kuid ei hakka neid välja ütlemisega ära sõnuma. Küll kunagi teada saate ;).

Viimasest nädalast kokkuvõttes.
Nädala alguses mu külmkapp otsustas, et ma ei meeldi talle enam ja läks puhkusele (kes aru ei saanud, siis külmkapp läks katki). Seega kogu toit mis kapis oli tuli ära süüa. Oi need toidud mis ma kokku segasin olid jube imelikud, kuid maitsesid hästi. Sellega seoses kogu toit, mis ma ostsin pidi olema õhtuks otsas. Muidugi alati ma poodi ei läinudki ja sõin palju väljas. Külmkapp oli katki nädal aega - pühapäev alles tehti korda. Eks siin see asi käibki aeglaselt, seega ma üldse ei imesta. Samuti kohtasin neiut kes sai minu toa omale. Kui keegi veel mäletab, siis alguses oli mul probleeme toa saamisega. Tuba mida ma tahtsin anti minu nina eest ära. Tütarlaps on belglane ja tuba ise on mega äge, seega natukene jääb ikkagi kripeldama, et seda endale ei saanud, samas praegunegi on okei. Fun fact - panin esimest korda jalga teksad. Seda ka ainult sellel põhjusel, et muidu ei lasta klubisse sisse. Nädala sees oli maja pidu ja muid üritusi, kuid nädalavahetusel sattusin oma koju ainult paariks tunniks magama.

Laupäeval käisime ESN-iga Küprose pool olevates mägedes matkamas. Mägedes olime peaaegu terve päeva. Kogu tegevus toimus mööda mägede külge üles ja alla liikudes. Rajal ühtegi kinni haaramis kohta polnud ja pinnas oli üsnagi lahtine. Adrenaliin oli muidugi koguaeg laes. Vaated olid vapustavad, sest ümberringi laiusid ainult tipud. Kokkuvõttes jalutasime 11km ja tõusime 1600m kõrgusele. Tundub jube vähe, kuid vaade on mega. Minu jaoks, kes ennem seda oli vallutanud ainult Suure Munamäe tipu, oli see vapustav kogemus. Ja vaade.... raske kirjeldada ja piltidelt ka halb näha. Trenn muidugi oli jalgadele suur ja palavus tegi samuti ronimise raskemaks, kuid ma sain hakkama ja ei vingunud kordagi. Õhtul tähistasime mäe vallutamist ja vahetasime muljeid Erasmuse majas, mis lõppes arvatust hiljem.



Pühapäeval käisime Limassoli rannas. Bussipilet oli sinna ja tagasi ainult 4,50 kuigi kaugus Nicosiast on 65km. Seega tundub, et sinna minek on kavas ka mõnel muul ajal. Tahtsime sõita ka Jetski-dega, kuid kuna tuul oli tugev ja lained üsna kõrged jäi see tegemata. Ohutuse mõttes meid lihtsalt ei lubatud. Ju siis mõni teine kord. Samas päikest sai küll võetud ja teise poole ajast sai vees veedetud. Esimest korda sai ka külastatud TGI Fridays söögikohta. Kallis, samas hea. Tagasi koju jõudsime kella 9 paiku ning esimese asjana kallistasin oma patja kuni hommikuni.

PS! Kui keegi tahab üksikasju teada, siis kirjutage mulle ;)

Olge mõnusad!
Adios

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar