Elu on seiklus! Elu on nautimiseks!

neljapäev, 15. september 2016

Arrival

Welcome!

Olen korralikult kohale jõudnud ja hakkan vaikselt aru saama mis toimub.

Kolmapäeva hommikul ärkasin 4.30, et lennujaama check-in jõuda. Jube vara, pole peale kaitseväge nii vara kordagi pidanud tõusma. Asja teeb huvitavaks see, et tänu närvile mis kõhtu kõdistas ei saanud ju väga magada ka. Tsüklitena kuskil 4,5 tundi ikkagi kokku sain, aga võrreldes 8 tunniga mis ma siiamaani olen saanud, ikka jube vähe. Lennujaama sain veel viimase sõidu oma autoga teha ja usaldasin ta siis ema hoolde.

Lennujaamas hakkas kohe hommikul pihta see kamm, et asi ei lähe nii nagu peaks. Lend hilines 15 min. Õnneks mul oli varutud piisavalt aega, et teise lennu peale jõuda. Lennukis hakkasid kutid mu kõrval jooma :D, samas miks mitte eks. Minagi võtsin topsi vett - see oli tasuta. Münhenisse jõudes ei osanud ma arvata seda, et see lennujaam on niii suur. Mul läks reaalselt oma lennu pealt uude värvasse jõudmiseks aega kusakil 15 minutit. Seal sees oli muidugi vahepealne passikontroll, kus tehti pilti, kindlustamaks et ma pole kriminaal. See kord vedas ;) Kogu lennukibrigaadi peale oli üksikuid muid firmasid, kuid enamus lennukeid olid Lufthansa omad. Tundub hästi minevat. Lennujaamas sain esimest korda sõita ja näha neid eskalaatoreid mis on horisontaalsed - Miks kõndida kui saab niisama edasi liikuda. Siiamaani olen ma saanud lennukile ja lennukilt maha kas siis jalgsi või bussiga. Mööda seda tunnelit ei ole saanud käia. Tahaks juu, siis oleks ikka täielik lennukogemus.

Teise lennukiga oli jube äge sõita - sõitsin selge ilmaga üle Andide mäestiku. See on vaatepilt omaette - milline maastik ja loodus. Muidugi ma olin jube kõrgel seega isegi need mäed nägid väikesed välja. Lennu ajal pakuti ka süüa - köögiviljapüree koos grillkana tükiga. Kõrvale oli ka kukkel ja vesi. Magustoiduks oli Milka küpsis. Eraldi pakuti veel cocat ja veini. Ülejäänud aja lugesin raamatut ja ei pannud tähelegi kui olin juba oma saare kohal. Peas ainult üks mõte: "kodu 4-ks kuuks". Kohale jõudes sain lõpuks oma tunnelis käigu ära teha ;). Läbisin veel passikontrolli ja läksin oma kohvrit otsima, mida viimati nägin Tallinnas. Aknast välja vaadates oli juba tunda, et õues on jube palav, sest klaaski oli soe. Kohvri kätte saanuna läksin välja teades, et ma pean nüüd bussi peale istuma ja linna sõitma. Õnneks ei olnud seda raske leida, suured viidad juhendasid. Bussiga sõitsin linna ja seal bussijaamas olid kohe olemas taksod kes mu peale korjasid ja õigesse kohta viisid. Nii palju kui mina näinud olen, siis kõik taksod siin linnas on Mercedes-ed. Selleks ajaks kui ma lõpuks oma toa kätte sain olin ma jubedalt higine. Õues oli ikkagi 31 kraadi. Tuba on täitsa okey, piisavalt suur, et ma mahun ära. Konditsioneer on ka õnneks olemas, kuid puhub magades otse peale, mis mulle ei meeldi. Kõik muu vajalik ka olemas. Mõnus ja hubane

Asjad mis vajavad harjumist: 1) Siin on vasakpoolne liiklus ehk autod sõidavad teisel pool teed ja ma oleks juba korra auto alla jäänud, sest ma vaatsin valele poole :D
2) Siin on nii soe kliima, et inimestel kasvavad hoovis palmipuud ja muud eksootilised taimed.
3) Siin on soeee ja inimesed õnnelikud


Muidu on kõik chill ja elan sisse!
Olge mõnusad!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar