Welcome week

Hellou Hellou!

Alustame siis asjaga pihta ehk minu esimene täis nädal sellel imekaunil saarel ja siin kliimas. Ütleme nii, et iga päev on olnud mingisugune üritus, koosolemine, niisama jutu ajamine. Räägime aga asjadest siis järjekorras alustades algusest.

Nädala algus oli üsna rahulik. Koristasin üsna usinalt ja uurisin oma ümbruskonda. Linnaosa kus ma elan on Pallouriotissa. Selle hääldamine võtab mul siiamaani aeaga ja teistkordset lugemist. Leidsin üles lähimad kohvikud, poed, söögikohad ja kioskid. Kuna linna südamest asun umbes 30 minuti jalutuskäigu kaugusel, siis siin elu väga pole. Korterid on maksimaalselt 2 korruse kõrgused ja siin käiakse peamiselt elamas. Suurem osa elust toimub ikkagi südames. Minu vastu suhtutakse jube lahkelt. Võibolla see tuleneb sellest asjaolust, et ma olen välismaalane või ongi kogu elu siin selline rõõmus ja südamlik, ei teagi. Kogu mu kogemus põhineb klienditeeninduse näitel. Õppisin ka oma esimese kreeka keelse sõna: Kalimera. See tähendab - Tere Hommikust. Aga ega ma veel kohalik nende tänavate vahel pole, sest kogu mu liikumine toimub jalgsi ja palav on. Jalgsi just selle pärast, et bussiliiklus on siin jube kahtlane. Põhimõtteliselt buss sõidab siis kui tal tuju tuleb. Enamustel inimeste on auto ja kohalikud liiguvad igale poole ainult autoga. Seega jalad saavad mõnuga trenni.

Käisin ka esimest korda koolis. Tutvumispäev oli meil. Sain igasugu nänni: kaardid, kohaliku ajaloo tutvustus raamat, loodusraamat, koolikaardi ja Erasmuse sooduskaardi ka veel. Kaart millega saab paljudes kohtades soodustusi. Kogu Euroopas saab motellides 20% soodsamalt öömaja, New Yorkeri poest 20%, kohalikud söögi- ja joogikohad on ka meile soodsamad. Panin paika oma tunnid ja tunniplaani. Kui kedagi huvitab siis mul on iga päev kool. Neljapäev ainult 2h ja seda alles kella 18.00 alates, et kolmapäevasest peost taastuda. Kolmapäeviti on siin suurimad peod. Erasmuse omad vähemalt. Kool ise on üsna moodne. Kui mu kõrvad õigesti kuulsid ja mälu ei peta, siis selles koolis peaks käima ligikaudu 3000 tudengit ja see pole siin suurim kõrg-/ülikool. Värvilahendusega pole kitsi oldud sest kogu maja on hall - seest ja väljast. Kohvik on ainult teist värvi - sinine ja seda ainult köögi pool, istumisala on klaasist seintega. Muidu kokkuvõttes on ilus kool, arvan et tuleb hea semester. Minu õppetooli hoidja on muidugi raamatukoguga eraldi majas, mis asub 300 m kaugusel, kuid see on jube uus hoone.

Kui kolmapäevastest pidudest juba juttu tuli, siis kolmapäeval oli esimene suurem tutvumispidu. See pidu oli klubis, mis on väga vale koht uute inimestega tutvumiseks, kuid õnneks sellel oli väliterrass, kus ei pidanud karjuma. Erinevalt Ayia Napa klubidele, siis see oli tõesti nagu meie klubid - siseruumis, kuid sellel oli konditsioneer ja ventilaatorid. Sissepääs oli 15 eurtsi ja baar oli avatud. Eks nagu ikka mingiks ajaks sai jook otsa. Või no tegelikult alkohol ei saanud otsa, vaid coca-cola sai otsa. Euroopa tudengid joovad korralikud :D. Peol kohtusin Eesti poisiga kes oli ka tegelikult soomlane. Ta on sündinud Eestis aga elab Soomes. Õnneks ta ei ole emakeelt ära unustanud ja saime suhelda paar lauset ka eesti keeles, kuid leppisime kokku, et seda teeme vähe kuna inglise keelt on vaja harjutada. Samuti kohtusin Poola pundiga kes kõik elasid ühes korteris. Peale pidu läksime nende juurde veini jooma ja jutustama. Huvitav oli teise riigi kohta nii palju teada saada. Sealt sain hommikul vara tulema, sest kooli oli vaja veel korra minna, et oma juhendajaga allkirju vahetada.

Veel käisin turul. Turg mis on nagu pood, kuid seal on kõik samad asjad mis on turulgi, kuid iga leti taga ei ole inimest kes müüks, vaid valid oma asjad ise ära ja siis nö kassas kaalutakse ja pannakse hind kokku. Seal on põhiliselt puu- ja köögiviljad, kuid leidub ka liha. Sealt soetasin omale nö toidu alusmaterjale ehk kartul, porgand, sibul, küüslauk. Oi te ei kujuta ettegi mis kartulid siin on. Ühest karutlist saan ma kõhu nii täis, et paha hakkab, ulme. Muidugi ei saanud ma turult ära minna, ilma et oleks hapukurki proovinud ;). Hinnad polnudgi kirved, pigem isegi odavad võrreldes teiste poodidega, seega sinna ma lähen kindlasti tagasi. Ma kohalikke puuvilju veel ei julge proovida, kuid seda teen ma kohaliku toidu õhtul, mida juba reklaamitakse. Kuid banaane, virsikud, õunu ja pirne ostsin küll omale.

Õhtuti istusin kuskil kohvikus sest toakaaslane või uued tutvused tassisid kohvi jooma, õnneks sain  teed juua, sest kohvi ma ju ei joo.

Ja ma usun, et nädala ägedaim osa oli vanalinna tutvustav tuur kohalike ESN (Erasmus Student Network) liikmete poolt. See on ümara kujuga linnaosa mida ümbritsevad üsna kõrged liivakivist vallid. Ajalugu ma teile väga põhjalikult ei hakka ette vuristama, keda huvitab lööb wikipeedia lahti ja uurib ise. Kuid põhimõtteliselt on linn jagatud kaheks osaks - Küprose ja Türgi osaks. Nende kahe riigi osasid eraldavat joont nimetatakse "green line". 1878. aastal langes Nicosia Suurbritannia käsutusse, 1960. aastal toimus midagi, mille järel said nad iseseisvaks ja 1974. aastal tungisid türklased siia riiki sisse, kuid üsna väikeste saavutustega. Sellest ajast on see siis kaheks jaotatud. Midagi taolist. Tähtsamad hooned ja kujud nägin ka ära. Samuti on vanalinnas põhitänav, mis juttude järgi ei ole kunagi vaikne. Sellel tänaval on ka paar päeva tagasi avatud Küprose ainuke H&M, seega nad on nüüd ka sellel lainel. Vanalinn ise on ilus, kuid on näha sõja jälgi ja halbu aegu, kuid seda parandatakse ja uuendatakse mingil määral.

Siiani töötav mošee

 Peapiiskopi elamu

Vabadus monument

 Mošee osa

Üsnagi põnev ja huvitav esimene nädal on mul olnud. Esmaspäeval juba kooli õppima ja nädala lõpus kolme päevasele väljasõidule mööda riiki. Seega tuleb huvitav nädal jälle ;)

Olge mõnusad nagu ikka.
Adios!