Elu on seiklus! Elu on nautimiseks!

esmaspäev, 30. jaanuar 2017

Last week and HOME!

Hellou!


Viimane nädal saarel oli isegi päris huvitav.

Ütleme nii, et viimasel nädala eesmärk oli inimestega veel muljeid jagada, mõned plaanid paika panna ja lihtsalt koos viimaseid hetki nautida. Ja muidugi ei saa mainimata jätta koju minekut.

Esmaspäev chillisin inglastega. Käisime linnas ja pärast istusime niisama ja vahtisime filme. Teisipäev istusin jälle koolis ja viimistlesin viimast projekti. Sinna see päev läks. Valmis sain, kuid ütlen ausalt, et lihtne see ei olnud.

Kolmapäev istusin pool päeva voodis ja teise päeva inglaste pool. Ajasime juttu ja tegime veidike plaane selleks ajaks kui sinna maale neile külla lendan. Ja no õhtul oli vaja õppida, sest neljapäeval oli eksam vaja ära viimistleda. No selleks hakkasin õppima kusagil 11 õhtul ja ööuneks jäi paar tundi. Ega selles on süüdi natukene ka see, et kõht oli natukene korrast ära ja tuli poti peal päris palju käia.

Neljapäev käisin hommikul eksamil ja peale seda vajusin kodus otse voodisse ja magsin ligi 7 tundi. Peale seda tahtis mu kohalik buddy veel viimased õlled teha ja seda me ka tegime. Läksime istusime baari maha ja jutustasime. Tal tulid muud sõpsid ka sinna ja nii jätkus juttu kauemaks.

Reede hommikul läksime inglastega Ayia Napa-sse, et külastada ülemaailmset ketti nimega
Hard Rock Cafe. Kuna jõudsime linna kusagil 10 paiku, aga see avati 12, siis meil oli aega ringi vaadata. Ütlen ausalt, et väga palju midagi teha polnud, sest see linn on täielik turisti linna ja seda ainult suve perioodil. Ainukesed inimesed kes liikusid oli ehitajad ja mõned söögikoha/baari töötajad ja muidugi teised hullud turistid. Me istusime ka baari maha ja nautisime viimaseid hetki koos.

Hard Rockist ostsin omale t-särgi, mis sai emale kingituseks. Nautisin oma ribi ja jooki selle eest topelt. Üleüldse olin oma esimese Hard Rocki Cafe külastusega rahul ja näen ennast teisigi külastamas. See eeldab muidugi reisimist teistesse riikidesse, kuid just see annab põhjust reisimiseks.
Õhtul istusime kuttidega ja jätsime hüvasti. No mis hüvasti - näeme ju juba 3 nädala pärast ;).

Laupäeval koristasin oma korterit ja pakkisin asju. Jätsin veel viimaste inimestega hüvasti ja nautisin viimaseid hetki saarel.

Pühapäev oli siis see tähtis päev kui liikusin koju. Hommikul 6 olin juba üleval ja kell 8 andsin oma korteri ära ja istusin bussi peale. Buss sõitis otse lennujaama, seega väga seigelda polnud vaja. Esimene lend oli Küproselt Riiga. Lend ise oli suurema lennukiga, mis oli ainult veerand välja müüdud, mis andis mulle palju ruumi laiutamiseks. Seega nelja tunnine lend läks üsnagi hästi. Parim hetk lennu juures oli Riia kohale jõudes, kui oli vaja pilvepiirist allapoole minna. Hetke ise on raske seletada, kuid olukord nägi välja nii. Olime täpselt pilvede kohal, kuid lennukil oli vaja pöörata, mis tähendas seda, et üks pool lennukist oli pilvede sees ja teine pool pilvedest väljas. Ühel pool oli sitt ilm, kuid teisel pool paistis päike. Jube äge olukord.

Riias lugesin ootamise ajal raamatut ja koju lendasin juba propeller lennukiga, mis kestis 40 minutit ja istusin avariiukse kõrval, seega jalaruumi mega palju jälle ;). Lennud läksid hästi ja olen tervelt kodus.

Viimane nädal möödus jube kiirelt ja ei suuda uskuda, et juba kodus olen.

Üleüldiselt jäin reisiga rahule ja eks ma varsti teen suurema kokkuvõtte ka, seega jääge ootama. Samas ei garanteeri et teen ;).

Seni aga olge mõnusad ja naerge rohkem ;)
Adios!

teisipäev, 24. jaanuar 2017

Final countdown!

Hellouu!

Ohh teate, kahju hakkab juba. Paljud juba lähevad koju. Tuletab meelde, et ka minagi pean koju minema varsti.

Aga eelviimane nädal oli üks päris huvitav üle pika aja.

Ausalt öeldes nädala algus oli jube aeglane. Kuni kolmapäevani. Kolmapäeval käisime soomlastega linna peale igast nänni ostmas neile. Või noh nad ostsid igasuguseid suveniire ja asju. Külastasime ka Türgi poolt jälle, sest seal ju odavam kaup. Põhimõtteliselt veetsime terve päeva linna peal. Sõime gruusia köögis ja nautisime kohalikku muusikat.

Õhtul oli selline viimane suurem pidu muidugi vaja maha pidada, sest kõik olid veel koos. Alustasime muidugi Erasmuse majas ja liikusime siis kluppi. Ütlen ausalt, et tantsida ma ei viitsinud. Ma istusin väljas ja ajasin inimestega juttu, kuid ei nurise. Jutud olid head ja palju ägedat juhtus ka väljaspool klubi.

Neljapäeva veetsin soomlaste juures pohmakat ravides. Vahtisime filme ja tellisime süüa. Eks ma mingi kell läksin koju ka, sest õppida oli vaja. No eks ta sinna 9 paiku õhtul jäi, see koju minek. Natukene sai õpitud ja siis juba tuttu ära. Hommikul oli eksamile vaja minna.

Reede hommikul oli eksam ja kohe peale seda jooksin inglastega tattoo salongi, ühel neist oli vaja tattoo teha, seega läksin hoidsin kätt. Peale seda liikusime nende juurde ja vahtisime filme. Ja no läksin sama aja paiku koju kui eelmine päev, sest taaskord oli vaja õppida järgmise päeva hommikuseks eksamiks.

Eksamitest siis natukene. Nende süsteem on vähe imelik ja esimene kord olin täiesti eksinud. Nende eksamid põhinevad vaheeksamitel ja projektidel, seega eraldi midagi juurde väga pole vaja õppida. Eksami korraldus on ka imelik, nimelt ühes ja samas klassis on 4 erineva ala eksamit, kuid klassid on väikesed, seega sama ala inimesed olid erinevates klassides. Kõige imelikum on see, et mind pandi kindlasse kohta istuma ja kontrolliti kas ma olen ikka mina. Oma õppejõudu ka muidugi näha polnud, vaid mingid muud tegelased valvasid meid. No ma arvan et parim viis kuidas asjast aru saada on kui kujutate ette mismoodi toimus gümnaasiumi lõpueksamid. Natukene erinev sellest kuidas toimuvad eksamid mul kodukoolis.

Igatahes. Peale laupäevast eksamit läksin soomlaste juurde ja aitasin neil nende korterit koristada. No nii igavusest. Kuna see oli nende viimane päev siin, siis veetsime ülejäänud päeva koos, niisama chillides, süües ja kogu perioodi meenutades.

Pühapäeva veetsin inglaste juures chillides ja natukene arutledes, mis hakkab saama siis kui ma Inglismaale lähen.

Nüüd veel viimased päevad natukene õppimist ja projektide tegemist, sest neljapäeval on viimane eksam ja peale seda paari päeva pärast juba kodu poole teele. Eks võib juba tunde lugema hakkata, millal koju lendan. Ütlen ausalt - tahaks koju küll juba ;).


Teie aga olge mõnusad ja eks varsti juba kohtume.
Nautige!
Adios!

kolmapäev, 18. jaanuar 2017

First exams!

Hellou!

Tean, et olen sellel nädalal natukene hiljaks jäänud, kuid ütlen ausalt, et unustasin täiesti ära kirjutada.

Mis uhket ma siis tegin sellel esimesel sessi nädalal. No mis ma muud ikka tegin kui passisin lage enamus ajast. Põhjus oli väga lihtne: kuna minul oli ainult üks eksam, sest üks lükati viimasel hetkel järgmisesse nädalasse, ja teised tuupisid enda omadeks, siis mul muud väga üle ei jäänud.

Muidugi otsisin üles oma muud tuttavad ja chillisin natukene nendega, kuid ka mitte väga palju.

Laupäeval käisime soomlastega Mall-is jälle, kuid seekord oli missiooniks kinno minna. Seda me ka tegime ja kuna teised filmid mis seal näidati, olid juba nähtud, läksime vaatama kogupere filmi (Sing). Ei viga polnud sellel midagi, isegi päris äge oli vaadata kuidas loomad laulavad. Nad isegi valisid üsna head lood sinna filmi. Muidu muu valik oli jube nadi selles kinos. Üle üldse selle linna ajaveetmis kohad on jube nadid. Eks nad sellepärast koguaeg kohvikus istuvadki.


Ja no sellel nädalal on siis kaks eksamit. Reede ja laupäeva hommikul. Kolmapäeval lähme pidusse jälle, seega eks näha ole kuidas reedene läheb. Ei see ei ole midagi rasket. Eksam on koos materjaliga, kuid korra peaks üle küll vaatama. Aga ma ei näe põhjust muretsemiseks.

Ega midagi põnevamat polegi teile jutustada. Eks mul siin veel peaaegu kaks nädalat ainult jäänud. Siis tulen koju ja eks ma pajatan teile igast lugusid.

Seni aga olge mõnnad, naeratage rohkem ja tundke elust rõõmu!

Adios!

teisipäev, 10. jaanuar 2017

First week of the year!

Hellouu!

Teate, see esimene uue aasta nädal läks nii kiirelt mööda, et ma ei saanud arugi.

Ega midagi huvitavat ei juhtunud. Enamus sõpru tulid saarele tagasi ja sai nendega koos juttu puhutud ja muljeid vahetatud.

Kuna siin ilm on üsna sitt. Jaaaa, ma saan aru, et teil seal torm ja jutud, aga selle riigi kohta ikkagi üsna sitt ilma - iga päev sajab vihma, ei kalla koguaeg, kuid vihm on vihm. Siis sellepärast väga toast väljas käia ei ole motivatsiooni.

Käisime muidugi naistega mängusaalis piljardit ja muid mänge mängimas. No see mängusaal on nagu mängusaal ikka. Selline nagu filmides on, et paned raha sisse ja mängid. Paljud neist on sellised kus teatud skooriga saad neid väikeseid lipikud ja nende vastu saad mänguasju vahetada. Muidugi näitasin naistele korvpalli oskust. ;) Teised siis ainult lõbustuseks: paned mündi sisse ja mängid. Nagu näiteks piljard, lauajalgpall, lauahoki, poksimasin jne.

Reedel käisin Eramuse majas, tegime rahulikuma õhtu, kus istusime ja mängisime kaarte. Kes libistas õlut, kes midagi kangemat, kuid üleüldiselt oli õhkkond rahulik. Võrreldes kõikide eelmiste pidudega seal majas.

Samuti panin kirja oma esimese reisi selleks aastaks. Samamoodi ka paari festivali kuupäevad on märkmikusse kirja pandud, mis nendest saab, see on alles arutlemisel.


Sellel nädalal hakkab pihta siis see eksamite kamm. Kokku mul neid 6, millest 1 on juba tehtud ja sellel nädalal on mul kavas ära teha 2 eksamit. Kaks kõige lihtsamat ja kaks päeva järjest. Enesetunne on hea ja loodan parimat.

Eks see elu natukene tüütuks on siin juba muutunud, mingisugust vaheldust oleks jälle vaja. Kõik õpivad ja keegi miskit teha ei saa. Seega natukene juba ootan koju minekut, kuid loodan, et ennem ära minekut suudame ikkagi veel midagi ägedat korda saata. Muidu on kõik timmis ja naudin nii palju kui nautida on ;).

Söömist hakkan ka korda saama peale neid pühade söömaaegu, seega midagi positiivset ka. XD

Teie aga olge mõnusad, nautige elu ja naeratage rohkem ;)
Adios!

kolmapäev, 4. jaanuar 2017

New Year!


Hellou!

Jälle nädal ja mõned päevad möödas. Enam ei pane tähelegi neid. Varsti juba viimased eksamid ja siis peab kodu poole sättima ennast. Väga ei oota seda hetke, kuid samal ajal tahaks koju ka. Võta nüüd näpust, mis ma tahan. Kindel on see, et koju minek vähem kui kuu aja pärast ootab mind ees.

Viimane nädal oli tõesti täiesti rahulik. Teate isegi seda Jõulude ja Uue aasta vahelist aega, kus kohustusi pole. Istud lihtsalt niisama aru saamata mis päev, kell või ajavöönd on. Kella tajud päevavalguse järgi - kui õues on liiga valge siis on liiga vara, et üles tõusta. Ainukesed riided mis selga tõmbad on mugavaimad mis sul kapis leidub, samalajal mõtled kas peale söömist teksad üldse jalga lähevad või mitte.

Igaljuhul jah. See nädal on olnud kõike muud kui produktiivne. Istusime soomlasega diivanil, vahtisime päevas vähemalt 3 filmi, tegime vahepeal süüa, ja siis lebotasime edasi. Muidugi kõhul vahepeal tühjaks minna ei lasknud ;).


Ainuke liigutamine oli jalutamine kodust sinna ja tagasi. See on ka maksimaalselt 5 minuti tee.  

Aastavahetuseks pidime kolmekesi (mina ja kaks soomlast) midagi suurt tegema, aga kuna üks neist läks jõuluks koju ja tagasituleku päeval jäi lennust maha, siis temaga enam arvestada ei saanud. Tegime suurema söögi jälle aastavahetuseks. Sõime ja siis liikusime linna peale, lootes miskit suurt leida. Suur pidu oli Türgi poolel, kuid sinna me ronida ei tahtnud.
Liikusime linna tihedamaile tänavale, lootes inimeste sekka ära eksida. Lootuseks see asi ainult jäigi. Sinna jõudes oli tänav täiesti tühi. Pole seda tänavat veel nii tühjana näinud. Jube imelik, just nagu kummitustänav. Ja mis kõige masendavam asja juures oli, oli see et nad ei raiska raha ilutulestiku peale, seega see aasta nägin seda showd ainult läbi ekraani - vaadates teiste riikide omi.

Tuleb välja, et nende jaoks aastavahetus on samamoodi pere üritus, kus minnakse kuskile restorani või kellelegi külla ja aetakse juttu. Muidugi imestan seda, aga kultuurid on erinevad, eks nad ongi natukene maas teistet kultuuridest.

Aga mis meist sai? No mis meist ikka sai. Otsisime välja kõik oma kontaktid ja liitusime prantsuse poistega, kes samamoodi istusid kusagil restoranis ja veetsid aega seal. Leidsime meiegi koha üles ja tuli välja, et tegu oli armeenia restoraniga, kus elav muusika mängis ainult armeenia muusikat. Jube keeruline selgitada milline see on, aga kindlasti mitte mulle. Istusime ka korraks nende kõrvale maha, kuid see aeg jäi lühikeseks. Põhjuseid oli kaks: muusika ja fakt et me olime kained ja nemad üsna täis.
Otsustasime kodu poole tagasi minna. Tee pealt leidsime paljusid tuttavaid, kes samamoodi otsisid kohta kus miskit pidu leiduks. Ajasime nendega sorts juttu ja liikusime edasi, samamoodi ka nemad. Koju jõudes tegime söögi soojaks, sõime(jälle) ja vajusime diivanile.

Ühesõnaga, aastavahetus oli väheke pettumus, kuid mis seal ikka. Alati ei saagi kõike mida ootad ;).

Sellel nädala jooksul peaksid kõik teised ka naasma ja juba järgmisel nädalal peab uuesti õppima hakkama, seega puhkus hakkab vaikselt läbi saama. Puhkus iseenesest oli nagu puhkus ikka. Mitte midagi ei teinud :D, ainult puhkasin.

Aga mis seal ikka, nagu ennem mainitud sai, siis varsti peab kohvrit pakkima hakkama ja koju liikuma. Uus aasta tuleb kindlasti huvitav, sest mõningad plaanid on juba paika pandud ja mõned neist on ka mu Bucket listis seega ootan huviga.


Teile aga soovin paremat uut aastat!
Olge mõnusad ja naeratage rohkem!
Adios!

teisipäev, 27. detsember 2016

Christmas!

Hellou!

Viimane nädal koolis vastu peetud ja nüüd ainult eksamid järgi.

Ega see viimane nädal miskit huvitavat ei toonud. Loengutes toimus kas eksamiks kordamine või siis veel viimased kontrolltööd. Kätte sain ka esimeste vaheeksamite tulemused. Päris head olid. Mõni oleks võinud natukene paremini minna, kuid ei näe põhjust kurtmiseks.

Kolmapäeval käisime veel viimaste sõpradega, kes siia olid veel jäänud, klubis möllamas. Eks õhtu oli muidugi jube lühike, sest hommikul oli eksam ja selleks õppisin öösel seega suhteliselt väsinud olin ja no pole seda klubis käigu soovi enam nii palju. Käidud küll, aga tuli minna ;).

Nüüdseks oleme ainult mina ja soomlane alles. Okei valetan natukene. Prantsuse poisid on ka kohal, aga nendel on igast tüdrukud ja sõbrad ja tuttavad külas. Ei hakka neid tüütama ja no minu jaoks oleks liiga palju prantsuse keelt ühes ruumis. Niigi pean neid koguaeg korrale kutsuma, et ma ka aru saaks millest jutt käib. Mõni tuleb juba sellel nädalal tagasi ja uue aasta alguses juba kõik teised. Küll me vastu peame.

Aga minu jõulud.

Käisime reedel poes ja varusime külmkapi asju täis nagu ikka kombeks on. Laupäeval kokkasime. Või noh enamuse tegin mina, sest mulle meeldib ja ta pole kõige osavam selles. Kokkuvõttes tegime ahjuliha, juustupastat, puuviljasalatit vahukoorega, šhokolaadikooki, värsket salatit, köögivilju, riisi, kana ja midagi oli kindlasti veel, kuid kes seda mäletab, otsa saab igaljuhul kõik. Siiamaani sööme jääke :D.

Muidu oleme 3 päeva ainult söönud ja filme vaadanud. Usun, et suutsime maksimumi välja võtta. Eat, sleep, chill, repeat, tundub parim jõulu tegevus. Muidugi on meil olemas ka kuusepuu. Leidsime kapist. see on küll valge, mitte päris ja ehteid meil ka pole, kuid ta ajab asja ära. Kuusepuu ikkagi, nende palmide kõraval.

Kinke me jaganud, kuid kuulsin, et jõuluvana oli mind kodus ikkagi külastanud. Mis ta mulle tõi seda ma saan vast alles siis teada kui koju tagasi lähen. Ärev olen igaljuhul. Eks ma muidugi tegin endale väikese jõulukingi ka. Ilma ju ei saa ;).

Muidu olen täielikult puhkuse režiimis ja ei rabele mitte midagi teha. Eks uuel aastal peab uuesti kooli peale mõtlema hakkama. Teha on veel üksjagu, kuid küll tehtud saab. Puhkuma peab ka vahel.




Teiegi puhake ennast välja, et saaks uuele aastale, uue hingamisega vastu  minna.
Kes aga juba igatseb, siis põhimõtteliselt üks kuu on jäänud ja olen kodus tagasi.

Olge mõnusad ja nautige elu!
Adios!

teisipäev, 20. detsember 2016

Week before Christmas!

Hellou!

Pff..Mis ma tegin üldse eelmine nädal?

No mis seal ikka. Jube rahulikult läheb see eluke siin. Esmaspäeval sai mitte midagi tehtud.

Kuna Soome poistele tuli tuttav külla, siis teisipäeval käisime Türgi poolel natukene uudistamas, et mida seal pool siis nii huvitavat on. No ütlen ausalt, et väga midagi teistmoodi ei ole välja arvatud hinnad. Need on seal odavamad. Muidugi pidin teiste jaoks üle piiri paar pakki suitsu vedama. Endale ei ostnud midagi.
Õhtul istusime poistega niisama, sest inglased läksid neljapäeval juba koju. Pühadeks ainult, aga siiski oli vaja viimaseid muljeid jagada.

Kolmapäeva veetsin jälle koolis viimaseid kodutöid tehes. Õhtul oli plaanis välja minna, aga no kohe kuidagi ei tahtnud ma vedu võtta ja minu jaoks jäi minemata.

Neljapäev möödus filme vaadates ja lihtsalt vedeledes. Muidugi suutsin oma naabriga tülli minna, sest temale ei sobi kui ma pesen oma pesu kaks korda päevas või, et ma kasutan enda pesemiseks sooja vett. Ega mina ennast nii kohelda ei lasknud ja seisin enda eest. Jube naljaks tundub see olukord mulle. Kutt veel ütles, et ta on kaks aastat siin elanud, kuid sellist asja pole ennem juhtunud. No kahju sellest, et teised lasid endale pähe istuda.

Reedene koolipäev venis jube kaua. No ma kohe ei tea mis selle põhjuseks oli. Ei tahtnud lihtsalt läbi saada. Lõpuks ikkagi sai läbi ja siis sai koju magama mindud. Õhtul muidugi käisime järele jäänud hingedega klubis möllamas. Kuigi ega väga meelt mööda see asi kokkuvõttes ei olnud. Tahtsime minna popimasse klubisse selles linnas. Olime nimekirjas ja puha, kuid sisse meid ei lastud. No mis seal ikka, läksime siis järgmisesse. Seal, aga DJ lasi mingit jama ja minu jaoks lõppes pidu üsna varakult. Kusagil 2 paiku seadsin sammud juba kodu poole.

Laupäeval ei läinud väga toastki välja, seega sellest ei ole mõtet rääkida.

Pühapäev käisin prantslastega suures kaubanduskeskuses. Neil oli vaja jõulukinke osta. Tegin muidugi vale valiku, sest neile väga palju inglise keeles rääkida ei meeldi, seega nägin üsna palju vaeva, et neile meelde tuletada, et ma ka kaasas olen ja ei saa midagi aru millest nad räägivad. Saime muidugi hakkama ja päris tore oli.

Ega muidu elu on ilus. Natukene rööpast maas olen, aga eks see viimane nädal kooli on ees ja peale seda on juba jälle tore elu.

Teie aga olge mõnusad edasi.
Häid Jõule Kõigile!
Adios!

esmaspäev, 12. detsember 2016

First goodbye!!

Hellou!

Nädalake jälle möödas ja toon teieni taaskordse ülevaate. Need nädalad lähevad jube ruttu. Koolis on vaja veel kaks nädalat käia ja natukene rohkem kui kuu aega on mul veel siin jäänud. Eks see aeg juba tuleb jaa millal peab hüvasti jätma hakkama.

Praegu aga aega veel on ja elame päev korraga.

Esmaspäeval käisin sports directis omale kingi vaatmas. Kusjuures leidsin jube hea hinnaga päris uhked käimad. Seal on muidugi mingi suurem ale praegu, sest hakkavad vist uusi tooteid peale tooma või midagi taolist.

Teisipäeval pidime esimese pereliikmega hüvasti jätma. Meie sakslasest tüdruku praktiga aega sai läbi ja ta suundus parematele jahimaadele. Seega käisime väljas istumas ja viimaseid muljeid vahetamas. Kohaks leidsime ühe ateljee kus pakuti koha peal tehtud käsitöö õlut. Proovisin ka ühe. Täitsa hää mekiga oli. Näen ennast sinna poole uuesti jalutamas ja muidgi proovimas. Aga esimene langenu on meil nüüd olemas. Miski pole enam endine :D.

Kolmapäev sai puhatud. Ja neljapäeval sai käidud ESN jõulupeol, kus loositi välja selle semestri Mr. Erasmus. Ja arvake ära kes see oli. No mullegi imestuseks olin selleks mina. Ju ma siis meeldin inimestele, et nad minu poolt hääletasid. Igatahes pidu oli vägev, aga kuna mul oli reede hommikul eksam, siis pidu möödus õllega ja koju sai mindud juba 2 ajal.

Reedene päev, peale kooli, möödus soomlaste juures. Käisime poes ja tegime kooki. Õhtul muidugi pidusse jälle. Taaskord oli jõulupidu kus jagati auhindu, kuid seekord ma ei olnud valitute listiski seega sealt ei võitnud midagi.

Laupäeva veetsin inglaste juures stand-up komöödiat vaadates. Käisime korra poes ka, sest kõht läks tühjaks, aga muidu väga ei liigutanud ennast.

Pühapäeval pool päeva motiveerisin ennast õppima, kuid seda ma ei suutnud. Teise poole päevast veetsin soomlaste juures kuna neile tuli tuttav külla, kes tõi head ja paremat Eestis tuntud kraami. Sain päris oma pätsi musta Eesti Pagari vormileiba. Nii naudin seda praegu ;).


Olge mõnusad ja nautige igat päeva!
Adios!

esmaspäev, 5. detsember 2016

Another one!

Well hellou hellou!

Nagu pealkiri ütleb, siis ei olnud just kõige parem nädal. Ei no muidu oli huvitav. Sai kolm korda pidu pandud, kainena küll, aga pidu on ikka pidu. Ülejäänud aja sai natukene puhatud eelmise nädala õppimisest. Ja muidugi ma sain omale radiaatori, seega toas on nüüd hea soe pikutada ;).

Esimene pidu oli teisipäeval. Peoks oli nn lahkumispidu. Koht oli minu jaoks uus ja üldkokkuvõttes liiga väike sellise peo jaoks. Sai tantsitud ja uute inimestega tutvutud. Pidu oli ise päris okey aga asja pööras pea peale selline asi, et keegi arvas et on hea mõte minu jopega ära joosta. Õnneks mul dokumendid olid taskus, aga koduvõtmed jäid jope taskusse. Seega öö pidin veetma tuttavate diivanil. Uuel päeval sain omanikult uued võtmed ja sellega sai asi lahentatud. Kõige rohkem ajab mind marru asjaolu, et miks tehakse selliseid asju. Ma saan aru, et sa lähed kellegi teise jopega koju, juhtub. Aga hommikul võiks ju aru saada, et see pole sinu oma ja keegi otsib seda taga. Aga siiamaani ei kippu ega kõppu, loodan et keegi on nüüd õnnelik. Õnneks ostsin omale uue jope ja ei pea enam külmetama. Seega jah jopest ma jäin ilma.


Asja lõbusamaks tehes käisime kolmapäeval uuesti klubis möllamas. Peoks oli viimane avatud baariga pidu ja no sellest ei saanud ju ära öelda. Panustasime kõik avatud baari peale ja ennem midagi ei joonud. Kohale jõudes selgus aga tõsiasi, et kogu alkohol oli odavaim mis poest leida võib ja ei kannatanud üldse juua. Pealekauba neil polnud isegi rummi mitte. Jälle üks tore kaine õhtu. Samas pulli tegime kõvasti ja meil oli üsna tore. See õhtu oli hea koju minna.

Neljapäev jäi puhkuseks ja reedel käisime soomlastega peale kooli kohalike uhkes kaubamajas. Tegelikult kaubamajast oli asi kaugel, aga suurimaid poode siin kandis oli see küll. Aimu saamiseks võite eeskujuks võtta Sikupilli kaubanduskeskuse ilma söögipoeta. Midagi suurt ei olnud aga oma shopingud saime tehtud. Ostsin omale uue jope, triiksärgi ja uued kõrvaklapid, sest needgi jäid jope taskusse. Pluss käisime TGI Friday`s söömas. Peale seda seadsime sammud kodu poole, sest õhtul oli vaja prantslase sünnipäevale minna. Üllatuspidu oli seekord teemaks. Kutt oli jube üllatunud seega see läks hästi. Ise tundsin ennast pisut väsinuna ja alkohol jäi nurka seisma. Või noh tegelikult joodi see teiste poolt ära. Pidu oli huvitav ja lõbus. Ühinesid meiga ka ESN pere, kellega saame jube hästi läbi. Nagu nemad ütlevad, siis me oleme siiamaani parim lend kes neil olnud on ja meiega saavad jube hästi läbi. Sai juttu puhutud ja nalja visatud. Kuna õhtu lõppes hommikul, siis järgmine päev jäi puhkuseks.


Pühapäeva pühendasin jälle õppimisele, kuid samas sain jube palju jälle tehtud.

Selline see nädalake jälle oli. Seiklusi ikka paar tükki jagus.
Uus nädal, uued eksamid ja koolitükid, eks näeb mis saama hakkab.

Olge mõnusad ja nautige ilma, sest meil on nädal aega sadanud.
Adios!

esmaspäev, 28. november 2016

Week of Hell!

Hellou!

Ega mul oma nädalast midagi huvitavat rääkida ei ole, sest mitte midagi märkimisväärset ei juhtunud. Ainuke asi mis oli natukene huvitav oli see, et ma olin hulluks minemise ääre peal.

Ütleme nii et esmaspäeval alustasin oma projektiga mis oli vaja reedeks valmis saada. Projekt ise kujutas endast käigukasti loomist. Selleks anti mulle paar arvu ja pidin ise kõik tugevused võllidele ja hammasratastele arvutama. Igasugused jõud ja kiirused. Lõppkokkuvõttes pidin sellest tegema ka 3D mudeli ehk kõik jupid tuli ise valmis meisterdada. Arvutis muidugi, kuid nii lihtne see ei olnud. Seega selleks, et reedeks valmis jõuda tuli teha jube pikki päevi. Ütlen ausalt: veetsin 3 päeva ainult koolis. Teisipäev, kolmapäev ja neljapäev veetsin 13h koolis ja kodus sai käidud ainult magamas. Loengud koos õppimisega segamini. Valmis ma ta lõpuks sain, kuid hulluks olin vahepeal minemas küll.

Kuna reedel sai jälle tähistatud nädala lõppu, siis laupäeval sai puhatud ja õhtul vaatasime kuttidega filme ja rääkisime juttu.

Pühapäeval ei läinud põhimõtteliselt toastki välja. Tean, et see jube laisk, kuid oli vaja uueks nädalaks jõudu koguda.

Selline igav nädal see oli. Loodan uuest nädalast vähem õppimist ja rohkem seiklusi.

Kes juba igatseb siis mul on ainult kusagil 60+ päeva veel jäänud seega palju enam kahjuks pole :(.

Olge mõnusad ja nautige igat uut päeva.
Adios!

teisipäev, 22. november 2016

Mountain Trip

Hola amigos!

Nagu kõik teavad, siis käes on juba November, mis hakkab tegelikult juba lõppema, seega pange valmis, sest varsti hakkavad päkapikud piiluma kui head lapsed te olete. Samalajal on see kuu mõeldud meestele ja just võitluseks vähi vastu ja selle teadlikkuse levitamiseks. Kutsutakse seda No-Shave November. Asi käib nii, et mehed "unustavad" 30 päeva habeme ajamata ja annetavad kuu lõpus oma karvad neile, kes seda vajavad. Samuti kutsutakse seda ka Movember, seda just sellepärast, et paljud ei taha annetada oma karvu, kuid asjast tahavad osa ikka võtta ja kasvatavad ainult vuntse. Pean tunnistama, et minagi võtan asjast osa ;). Hoidke teiegi vähi teadlikkus üleval ja levitage seda.


Tuleme nüüd teema juurde tagasi ja räägime minust. Vahest meeldib mulle ka endast rääkida. Aga ega ma nüüd detailidesse laskuma ei hakka, vaid pajatan loo oma nädalast.

Esmaspäeval käisin väljas söömas ühe sõbraga, sest kõik teised õppisid oma eksamiteks. Teisipäeval õppisin ise ja kolmapäeval käisime väljas.

Kolmapäeval oli ühes klubis teemaks Tomorrowland. Kuna ma ei ole seal kunagi käinud, siis mul mingit ettekujutst asjast ei olnud. Tegime kergemad joogid ja suundusime peole. Seekord ainult poistega, sest naised pidid jälle õppima. Lahjad :D. Igatahes kohale jõudes tundus asi päris hea, sest rahvast natukene ikka oli. Sisse minnes sain aru, et pidu on hea, sest DJ mängis jube head muusikat. Tõmbas rahva ilusti käima ja mina tantsisin kui segane. Halb asi oli aga see et pidu sai jube vara otsa. Kusagil 3 paiku pandi pillid kotti ja mindi koju. Mis seal ikka. Läksime ka koju. Teel koju nägime midagi mida iga päev ei näe. Üks vanem paar tegi seda, suurte inimeste asja, keset kõnniteed, arvates, et autod varjavad neid, kuid kahjuks mitte. Inimesed on ikka imelikud olevused. Selline tore lugu siis kolmapäevast.


Neljapäeva võtsin puhkuseks ja vaatasin paar head filmi ära: "Snowden", "War Dogs", "Mechanic", "Lights out" jne. Kuna kooli polnud, siis sai mõnuleda terve päeva.

Reedel väljas ei käinud, kuid sai Erasmuse pundiga Bailat mängitud ja niisama juttu puhutud. Kuna järgmisel päeval oli vaja matkama minna, siis sai kahe õllega hakkama.

Laupäeval siis startisime oma kahe päevasele mägede tripile. Esialgu sõitsime kohe metsa ära ja matkasime mööda jõge mäest alla, et näha koske. No kosest oli asi kaugel, lihtsalt väike langus millest väikene nire alla voolas. Isegi meie väike Jägala on 10 korda suurem ja vingem. Aga mis seal ikka kurta, nad on selle üle uhked. Just nagu meie oleme oma ainsa künka - Munamäe üle.


Järgmiseks läksime kohalikku külla lõunat pidama. Küla asus mägede vahel ja vaade oli päris rahulik, sest ümberringi valitses vaikus. Peale lõunat seadsime suuna veinimõisa poole. Seal saime natukene aimu kuidas veine tehakse ning kuidas neid töödeltakse. Samuti saime proovida ka nelja erinevat veini ja ühte portveini. Ise olen pigem portveini armastaja seega see oli minu maitsemeeltele parim. Saime kahte valget ja kahte punast lisaks portveinile, proovida.


Liikusime oma majutusse, mis asus mäe otsas ja selleks, et parklast majani jõuda tuli 100m puhast, peaaegu 45 kraadist, tõusu võtta, mis sisaldas endas palju treppe. Maja ise oli hubane - kaks korrust, 3 magamistuba, köök, 2 pesuruumi ja mõeldud 5-le inimesele. Vaade verandalt oli vapustav, vähemalt nii palju kui puude vahelt näha oli. Kui olime pesus käinud ja ennast üles löönud, viidi meid restorani sööma, kus saime proovida 5-6 erinevat taldrikut kohalike hõrgutistega. Söök oli hea ja nauditav. Kõht täis suundusime elukohta tagasi ja valmistusime peoks. Kuna meie seltskonnast oli kohal ainult 3 osavõtjat, siis meie majas oli ka kaks uut liiget, kes üritasid meiega sammu pidada, kuid nende kahjuks lõppes nende pidu jube varakult ja nad tundsid seda pidu ka terve järgmise päeva. Mis minusse puutub, siis mina olin jube vormis, joogid olid head, kuid pidu natukene igav, sest keegi ei tahtnud väga tantsida. Hommikul tundsin ennast mega hästi, võrreldes uute elanikega. Kõht oli ainult mega tühi :D. Ega me niisama ei ole Top5 alkoholi riik maailmas. Meiega peab jõudu olema pidutseda. Igatahes esimene päev oli super.

Pühapäeval avastasime vana kaevandust, millest pool oli botaanikaaed. Kuna see aed asus kaevanduse tipus siis vaade oli taaskord mega. Taimede kohta seda väga öelda ei saa, sest need olid natukene nirud. Eks see kliimast tulene, sest meie oma on ikka lopsakas ja roheline. Kaevandust lähemalt ei näinud kuna see oli kinni pandud. Just turvalisuse eesmärgil. Samas pajatati meile selle ajaloost pisut küll. Teadmistest tulvil liikusime taaskord ühte külla, kus tehti meile tuur ja näidati tähtsamad kohad ära. See küla on noorte seas kuulus, sest sinna kogunevad noored puhkama. Lõuna veetsime jälle seal ja kuna viimane üritus jäeti ära, siirdusime peale lõunat juba kodu poole tagasi. Seega teine päev oli natukene pettumus.

 Vaade kaevanduse tipust
 Botaanikaaed
Kirik kus tehti oliiviõli

Kokkuvõttes oli trip huvitav ja asjalik. Sai jälle midagi uut nähtud ja kogetud.

Vot tak, selline see nädalake jälle oli. Eks ole näha mis uuel nädalal mulle varuks on.
Teie aga olge mõnusad ja nautige elu!
Adios amigos!

esmaspäev, 14. november 2016

1/2

Bonjour!

Nädal ise oli üsna igav. Väljas ei käinud, sest ära tuli teha 5 eksamit. Õhtud möödusid õppides ja päevad koolis.

Eksamid, sisetunde järgi, läksid selliselt keskmiselt. Ehk läbi saan kindlasti, aga ei saa seda hinnet/tulemust mida ma oodanud oleks. Sest küsimused nagu ikka on nipiga mida ennem ei mainita. Eks see ole õppejõududel igal pool kombeks.

Reedel käisime jälle klubis, sest eksamite lõppu tuli ju kuidagi tähistada. Kusjuures klubis oli DJ-ks Black Eyed Peas-i DJ. Nii vähemalt mainiti. Natukene oli seda ka kuulda, aga seda oleks võinud iga DJ teha, seega ma ei oska kindlat arvamust öelda, kas ta tõesti oli seal või see oli kuulujutt. Igal juhul sai eksamid selja taha jäetud. Vähemalt minu jaoks. Sest ma olen suhteliselt ainuke kellel kõik eksamid läbi on, kuid teised peavad õppima. Selle tulemusena üritan siin inimesi motiveerida midagi tegema, et ma ei peaks üksi igavlema.


Tänaseks olen siin saare peal olnud juba 2 kuud. Imelised kaks kuud on olnud. Uued avastused, tutvused kellega oleme suveks juba plaane paika pannud ja palju muud. Natukene halb on mõelda, et ümmarguselt kaks kuud on ainult veel jäänud. Samas on nii palju mõtteid mida veel teha tahaks.

Ega mul miskit muud pinevat polegi teile pajatada. See nädal on juba palju lõdvem olek ja nädalavahetusel lähen kahe päevasele tripile mägedesse. Loodan sealt saada häid pilte ja lugusid, mida teiega jagada.

Kui miskit huvitab, siis olen alati avatud küsimustele. Küsige julgelt.

Nautige talve, sest kuulsin et teil läheb jälle soojaks.
Olge mõnusad ja pidage meeles: "Elu on seiklus!"
Adios!

teisipäev, 8. november 2016

Midterm

Terve!

Mis siis uudist!

No esmaspäevane sünnipäeva/halloweeni pidu läks jube hästi. Inimesi oli üsna rohkelt ja paljudega sai juttu tehtud. Suutsingi kusjuures kaine olla. Sünnipäevalaps ise selle vastu kaine kohe kindlasti mitte ei olnud. Ta ikkagi sünnipäevalaps ja seda küll ei tohi juhtuda, et tema korralikus olekus on. Pluss ta veel on inglane ka, seega juua ta kannatab ;). Peole läksin sama kostüümiga ja üllatuseks see läks ikka veel jube hästi inimestele peal. Tuleb välja, et tegin hea valiku. Sai söödud, juttu puhutud ja karastusjooki limpsitud. Selleks ajaks kui mina minema läksin siis oli pidu juba vaikselt ära väsimas kuna kell oli palju ja alkoholi oli kõvasti joodud. Kingituseks viisin poisile pudeli vene viina ja purgi hapukurki. Selle põhjuseks oli mehe vanus, nimelt kutt sai 21. Vanemal ajal sai kangemat alkoholi poest kätte alates 21. eluaastast. Vähemalt Eestis oli nii.

Teisipäeva, kolmapäeva ja neljapäeva pealelõunad ja õhtud, mis on peale kooli sai õppimisele pühendatud.

Reedel oli mul esimene eksam. Eksam midagi rasket endast ei kujutanud ja oma hinnangul läks üpris hästi. Vastused vastasin ilusti ära ja ainuke küsimus millele vastust ei teadnud oli õppejõu nimi. Seda ka põhjusel, et siinsed nimed on jube keerulised ja ma ei näe suurt põhjust miks ma seda peast teadma peaks. Nädalat käisime tähistama klubis.

Laupäevane päev kulus puhkuseks ja lõõgastumiseks. Pühapäev seevastu taaskord õppimisele ja ülessannete tegemisele.

See nädal on mul kokku 5 eksamit ja 1 suurem ülesanne vaja teha. Selle nädalaga suurem piin lõppeb ja järgmine nädal sisaldab endas ühte suuremat ülesannet ja palju vabu tunde. Seega kui ma selle nädala üle elan, siis on jälle kuni jõuludeni natukene rahulikum kooliaeg. Saab Erasmusest mõnu tunda.

Seega see nädal tuleb taaskord igav ja õppimise nädal, kuid juba nädal peale seda läheb elu ja lood jälle huvitavamaks.

Olge mõnusad ja nautige lund!
Adios!

esmaspäev, 31. oktoober 2016

Halloween

Muhahaaaa!(Kummituste tere ;) )

Halloweeni nädal nagu nad seda kutsuvad oli üsna huvitav.

Esmaspäev venis nagu mega pikk järjekord migratsiooni ametis. Kes on kunagi endale passi või ID-kaarti teinud see teab millest ma räägin. Igatahes esmaspäeval tegin peale kooli arvutis jälle detaile ja seda lausa kella 7-ni välja. Õhul muidugi filmi vaatama. Seekord vaatasime Pulp Fiction-it. Film tehti 1994. aastal ehk film on sama vana kui mina. Sellet filmist on pärit jube paljud naljad, seega oli hea üle pika aja jälle neid meelde tuletada.


Teisipäev oli siis see tähtis päev kui ma modelliks olema pidin. Kogu fotosessiooni teema oli soovõrdõiguslikkus. Seega kui tavaliselt reklaamides, uudistes jpm kohtades kujutatakse paljaid või vägistada saanud naisi, siis seekord oli asi vastupidine. Mehed olid need kes said tunda koduvägivalda ja paljaid pilte. Päris alasti me muidugi olema ei pidanud. Tehti ka meik ja pidime poseerima nagu naised. Fotograaf oli meiega jube rahul ja kui ta oma konkurssi võidab, siis pildid peaksid lekkima ka Inglismaal avalikusesse. Seega võibolla saan  "kümme korda kuulsamaks" - näidendist "Armastus kolme apelsini vastu". Ma ise pole ühtegi pilti näinud, kuid usun fotograafi. Peale shooti käisime linnas söömas. Kohaks oli Aladdin-i restoran, kus pakuti Indiapärast toitu. Vähemalt nii nad väitsid, sest kui ma tellisin kebabi, siis tulemuseks oli midagi muud. Minu jaoks kebab on liha mis lõigatakse suurest lihatükist. Igaüks peaks teadma mis kebab on. Selle asemel sain ma hoopis praetud hakkliha. No ütleme nii et see liha maitses nagu kodus tehtud kotletid. Viga polnud sellel midagi, kuid ootasin midagi muud. Hiljem astusime ka ühest baarist läbi kus võtsime kerge joogi, et koju reis oleks rõõmsam. Tasu me pildistamise eest ei saanud, vaid saime kolme kuti peale liiter rummi.


Rumm sai pintslisse pandud kolmapäeval, kui toimus esimene halloweeni pidu. Kuna mul selleks ajaks veel kostüümi ei olnud, siis pidusse sai mindud pidulikumalt kui muidu - teksad ja triiksärk, kuid seegi oli smart-casual. Õhtu tegi huvitavaks meie prantslasest sõber kes otsustas, et ostab poest õlivärve, mis on mõeldud lõuendile panekuks. Ühesõnaga kutt tegi omale nö meigi nende värvidega. Asi läks jube ruttu käest ära, sest need värvid on natukene mürgised. Kutt kaua püsti ei püsinud ja õhtu parimaks sõbraks sai tema jaoks wc-pott. Me küll ütlesime talle, et need värvid ei ole hea mõte, kuid tema jaoks meie hoiatused ei toiminud. Teistega käisime klubis möllamas.


Neljapäeval korjasid meid peale ESN tüdrukud ja viisid meid suurde kaubamaija. Koht asub natukene linnast välja, kuid mitte kaugel. Pood kujutab endast poodi kust on võimalik osta kaunistusi, kostüüme ja mänguasju. Jõulu kaunistused olid juba laost välja toodud ja ette poole asetatud. Igatahes ostsime sealt omale kostüümid, meigid ja kõik halloweeniks vajaliku. Kostüümi valik just suurim ei olnud, kuid vähemalt leidus midagigi. Selle tunni aja jooksul mis ma seal olin, umbes 80% inimestest valisid omale vampiiri kostüümi, mis tõttu otsustasin võtta midagi muud kui kõik teised. Valisin omale vangi kostüümi. Ja ideeks oli riietada ennast vangiks kes on just vanglast välja saanud, kuid välja saades sai kohe peksa. Just selle pärast, et muuta asi nö hirmsamaks ja rohkem halloweenimaks.


Reedel käisime mööda riiki natukene tiirutamas jälle. Seekordseks ürituseks oli Timetravel. Meile tutvustati riigi ajalugu ja näidati paari kohta, mis on jube vanad. Esimeseks kohaks oli vanim teada oleva küla asukoht. Majad olid seal tehtud käsitsi ja ajaks oli olevat kiviaeg. Teiseks kohaks oli minu jaoks juba teist korda Amphiteater, kuid seekord oli koos giidiga. Sain asjast palju parema ülevaate kui eelmine kord. Kahjuks koht mida ootasin kõige rohkem, jäi see kord vahele ning põhjuseks oli ajapuudus. Kohaks oleks olnud Apollo tempel. Kahju, kuid mis seal ikka, tuleb ise sinna minna. Viimaseks kohaks oli taas Limassoli sadam, kus on suured luksusjahid otse maja trepi ees. Seal tegime õhtusöögi ja seadsime ennast tagasi koju. Päeva jooksul sai suheldud ka tütarlapsega, kes on siin saarem tegemas oma praktikat Erasmuse kaudu, seega see asi sai ka selgemaks ning tärgatas uue mõtte mu väikeses peas.




Laupäevane päev läks jube ruttu kuna sai tehtud üsnagi palju. Teod olid muidugi seotud enda heaoluga. Sai koristatud, poes käidud, pesu pestud, triigitud ja raamatut suure huviga loetud. Päeva põhiosaks oli suur Halloweeni pidu. Pidu hakkas juba kella 8, seega ettevalmistustega sai varakult alustatud. Teostasin oma kostüümi plaani ja asi kukkus välja nii nagu ma soovisin. Pidu ise oli minu esimene taoline. Peol toimus mänge ja võistlusi. Ja muidugi parima kostüümi valimine. Valituks osutuks suuremat sorti mees, kes oli riietanud ennast litsakaks õeks. Asi nägi jube naljakas välja. Ju ta sellepärast võitiski. Asi läks minu jaoks natukene käest ära kuna joodud sai palju asju segamini - suurim viga mida saab joogiga teha. Seega pühapäev oli taastumise päev.

Esmaspäeval ehk täna on juba uus pidu. Ühel tuttaval on sünnipäev ja korraldab selle puhul majapeo. Mis te arvate mis teemaks on? Õige - Halloween. Seega tuleb uuesti oma kostüüm selga ajada ja sotsiaalne olla. Seekord olen kaine, ausalt. See nädal on eksamite nädal, seega palju on teha ja peab ennast korralikuna hoidma.

Kusjuures meil hakkab loodus siin elama. Vaikselt hakkab looduses nägema rohelist värvi ja paljud lilled, puud ja muud taimed õitsevad.

Teie nautige Halloweeni ja külma ilma, mina naudin teie eest sooja ilma. ;)
Olge mõnusad!
Adios!

pühapäev, 23. oktoober 2016

Grillikas

Hallooo!

Nädal oli üsnagi tavaline. Tundides panime lektoritega paika poole kursuse eksamite ajad ja ära jäävate tundide asendused. Samuti tegin palju arvutis skeeme ja 3D jooniseid, selle uue programmiga. Juba saan vaikselt aru mismoodi see toimib, kuid mudelid lähevad aina keerulisemaks ja juhised samamoodi, sest iga nädal saame uue ülesannde ja nii 2-s erinevas aines, seega pean pingutama. Aga ma saan hakkama ja kuna ma olen Erasmus, siis mind aidatakse hea ilmega.

Kusjuures suutsin terve nädala põhimõtteliselt kaine olla. Okey paar õlut sai joodud küll, kuid kanget mitte kordagi. Mis muidugi ei tähenda seda, et ma oleks üritusi vahele jätnud, ei kus sa sellega.

Laupäeval käisime taas seiklemas. Seekord käisin väikeses külas Nicosia ja Larnaca vahel, mida tuntakse Lefkara nime all. Väike küla mägede vahel, mille põhiliseks hooneks on kirik. Selline vanade inimeste külake - vanurid istuvad õues ja räägivad oma vahel juttu. Muidugi ei puudunud sealt ka turistidele mõeldud suveniiri poekesed. Nende põhiliseks teemaks oli hõbedast asjade müümine. Kui õige see hõbe oli seda ma ei oska öelda, kuid tundub, et müük edeneb korralikult. Minu mulje külast on igal juhul hea - sümpaatne ja armas väike küla, mille igal tänaval on 50m tõus ja 50m langus.



Peale seda suundusime mägede vahel olevasse grilli/pikniku alale, kuhu olime kaasa võtnud omad grillid ja kohalikud grilllihad ja grilltooted. Põhiline asi mida meie kutsume grilllihaks on nende jaoks souvlaki. Liha maitsestati sidruni ja soolaga. Miski muu oli veel, kuid selle nime ei mäleta. Toode ise oli hakkliha ürtidega, mis keerati nagu sardell kokku ja sidumiseks kasutati seasoolt. Mõlemad olid mega head. Eriti kui panna see pita vahele koos tomati, kurgi ja väikese kastmega. Minu kui Eestlase jaoks ei olnud asi uus, ning aitasin kuttidel grillida nagu õige mees ikka, kuid naljakas oli vaadata kuidas mõned meist esimest korda liha vardasse ajasid ja ei saanud aru mis toimub. Sain isegi paar nippi kohalikele anda, kuidas head liha grillida ja marineerida ;). Nende jaoks oli muidugi uskumatu see, et nii kui meil lumi minema läheb, puhastame grillid ja hakkame grillima ning teeme seda suvi läbi.

Georgi grillimas

Pühapäeval käisin väikesel koosolekul, mis oli seotud minu kui modelliks olemiseks. Selles kuulete juba uuel nädalal sügavamalt. Uuel nädalal on ka halloween ja plaanis on esimest korda selle tähtpäeva puhul miskit sellega seose selga ajada või siis vähemalt teemas olla.

Nädala jooksul sai ka enda jaoks välja mõeldud järgmine loll, kuid samas minu jaoks tähtis tegevus mida kindlasti tegema peab, kuid see jääb esialgul saladuseks. Küll kunagi teada saate ;).

Nautige sügist, kirkaid värve ning elu.
Olge mõnusad!
Tsauki tsau!

esmaspäev, 17. oktoober 2016

1/4

Tere tere!

Nädala keskel sai ületatud esimene joon siin soojal maal.

Jooneks oli esimene kuu. Seadsin omale teatud mõttes kohustused/eesmärgid iga kuu ja samuti kogu seikluse ajaks. Kõige tähtsam eesmärk oli sisse elamine ja aru saamine kuidas miski töötab/liigub/elab. Ühesõnaga ma olen selle kuu ajal jooksul juba üsna kohalikuks saanud. Klassikaaslastega saan kenasti läbi ja samuti kohaliku poe tädid teavad ka mind juba ja teevad vahest allahindlust. Nad jube lahedad tädid. Liiklusega enam suuri probleeme pole ja transpordi pealiseks vahendiks on kas tavaline takso või siis tallatakso, viimast eelistan rohkem - odavam ;).
Teine suurem joon oli mitte jääda üksikuks ehk leida omale sõpru. Ma ei kutsuks neid parimateks sõpradeks, aga me saame jube hästi läbi. Meie grupis on kaks inglast(ühel neist neiu külas), kaks soomlast, kellest üks on eestlane nagu varem mainitud, belglasi esindavad kaks tütarlast ja samuti leidub ka prantslane, bulgaarlane ja sakslane. Kokku moodustame jube ägeda grupi kellel alati sekeldusi ja igav ei hakka kunagi.


Uueks kuuks on juba uued ja teised eesmärgid, kuid ei hakka neid välja ütlemisega ära sõnuma. Küll kunagi teada saate ;).

Viimasest nädalast kokkuvõttes.
Nädala alguses mu külmkapp otsustas, et ma ei meeldi talle enam ja läks puhkusele (kes aru ei saanud, siis külmkapp läks katki). Seega kogu toit mis kapis oli tuli ära süüa. Oi need toidud mis ma kokku segasin olid jube imelikud, kuid maitsesid hästi. Sellega seoses kogu toit, mis ma ostsin pidi olema õhtuks otsas. Muidugi alati ma poodi ei läinudki ja sõin palju väljas. Külmkapp oli katki nädal aega - pühapäev alles tehti korda. Eks siin see asi käibki aeglaselt, seega ma üldse ei imesta. Samuti kohtasin neiut kes sai minu toa omale. Kui keegi veel mäletab, siis alguses oli mul probleeme toa saamisega. Tuba mida ma tahtsin anti minu nina eest ära. Tütarlaps on belglane ja tuba ise on mega äge, seega natukene jääb ikkagi kripeldama, et seda endale ei saanud, samas praegunegi on okei. Fun fact - panin esimest korda jalga teksad. Seda ka ainult sellel põhjusel, et muidu ei lasta klubisse sisse. Nädala sees oli maja pidu ja muid üritusi, kuid nädalavahetusel sattusin oma koju ainult paariks tunniks magama.

Laupäeval käisime ESN-iga Küprose pool olevates mägedes matkamas. Mägedes olime peaaegu terve päeva. Kogu tegevus toimus mööda mägede külge üles ja alla liikudes. Rajal ühtegi kinni haaramis kohta polnud ja pinnas oli üsnagi lahtine. Adrenaliin oli muidugi koguaeg laes. Vaated olid vapustavad, sest ümberringi laiusid ainult tipud. Kokkuvõttes jalutasime 11km ja tõusime 1600m kõrgusele. Tundub jube vähe, kuid vaade on mega. Minu jaoks, kes ennem seda oli vallutanud ainult Suure Munamäe tipu, oli see vapustav kogemus. Ja vaade.... raske kirjeldada ja piltidelt ka halb näha. Trenn muidugi oli jalgadele suur ja palavus tegi samuti ronimise raskemaks, kuid ma sain hakkama ja ei vingunud kordagi. Õhtul tähistasime mäe vallutamist ja vahetasime muljeid Erasmuse majas, mis lõppes arvatust hiljem.



Pühapäeval käisime Limassoli rannas. Bussipilet oli sinna ja tagasi ainult 4,50 kuigi kaugus Nicosiast on 65km. Seega tundub, et sinna minek on kavas ka mõnel muul ajal. Tahtsime sõita ka Jetski-dega, kuid kuna tuul oli tugev ja lained üsna kõrged jäi see tegemata. Ohutuse mõttes meid lihtsalt ei lubatud. Ju siis mõni teine kord. Samas päikest sai küll võetud ja teise poole ajast sai vees veedetud. Esimest korda sai ka külastatud TGI Fridays söögikohta. Kallis, samas hea. Tagasi koju jõudsime kella 9 paiku ning esimese asjana kallistasin oma patja kuni hommikuni.

PS! Kui keegi tahab üksikasju teada, siis kirjutage mulle ;)

Olge mõnusad!
Adios